1. Kuhu tuleb pöörduda, kui kodumasinal, näiteks külmkapil, ilmneb defekt?
Teil tuleb pöörduda võimalikult kiiresti kauplusesse müüja poole. Müüja sai ostmisel Teilt raha ja võlasuhe on vaid raha andja ning raha saaja vahel.

 

2. Aga, kui kauplusest öeldi, et pöörduge remonditöökotta, kas see on siis õige?
Seaduse järgi on selline võimalus olemas, sest Võlaõigusseaduse (VÕS) § 231-s Müügigarantii erisused tarbijalemüügi puhul, lõike 1  punkt 2 kohaselt peab müüja teatama isiku, kelle poole garantiist tulenevate õiguste kasutamiseks tuleb pöörduda.

Kui toetudes sellisele võimalusele, kirjutataksegi pöördumise kohaks remonditöökoda, siis selline tegevus on juba mitmete edasiste probleemide tekke allikaks tarbijale.

Kui remonditöökoda on kauplusest lähemal ja kodumasinaks on kohvimasin, mitte pesumasin, siis suuri probleme ehk ei tekigi.

Kui aga remonditöökoda on hulga kaugemal läheduses asuvast kauplusest, kust osteti, ning kodumasin on suur, siis tekib kohe küsimusi:
-    ma ei jõua peale tööd nii kaugele minna;
-    nii rasket asja ei ole mul mitte millegiga transportida;
-    kes neljandalt korruselt selle alla toob jne.

 

3. Kuidas sedalaadi probleemidest üle saada?
VÕS § 222  Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina., lõige 4 kohaselt  Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud.

Seaduses on selgelt öeldud, et müüja kannab kulud. Aga kuidas ta saab kulusid kanda, kui hakkame ise remonditöökojaga kemplema.

Siit järeldus. Pöördume ikkagi kohe müüja poole ja lepime kokku, kuidas esimesed sammud teha, kas:
-    kutsuda ekspert kohapeale vaatama;
-    kas siis alles otsustada kuhu viia;
-    kas üldsegi viia remonditöökotta;
-    võibolla kohe kauplusest uus asemele tuua ja katkine kauplusse tagasi viia?

 

4. Aga mida ma üldse müüjalt nõuda võin, kui kodumasin katki läheb?
VÕS § 222 lõikes 1 on kirjutatud – Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist.

Sel etapil esineb sageli kahte liiki probleeme:
1.    Müüja ütles, et me ainult parandame. Sellele võib kohe esitada omapoolse seisukoha- aga seaduses on kirjutatud, et ostja võib nõuda müüjalt, ja ostja olen mina, ning mina nõuan, kasutades seaduses antud õiguskaitsevahendeid.
2.    Aga millist õiguskaitsevahendit ma valida võin? Kirjutatud on „parandamist või asendamist“. Parandamine on enne kirjutatud. Kas siis kõigepealt võin ainult parandamist nõuda? Ei nii see ei ole, sest sõnade „parandamine“ ja „asendamine“ vahel on sõna „või“, mis tähendab valikut kahe võimaluse vahel.

Siinjuures tuleb nimetatud lõigus sätestatut edasi lugeda ning arvestada, kuidas on üks või teine variant majanduslikult, tehnoloogiliselt, ajaliselt, sotsiaalselt, ohtlikuse seisukohalt jne põhjendatud.
Ka siinjuures tekkivad probleemid tuleb lahendada ainult müüja ning tarbija vahel.

 

5. Mis siis teha, kui müüja ei rahulda minu nõudmist?
Kui tarbija nõue tuleneb seaduslikest õiguskaitsevahenditest, siis on müüjal kohustus tegutseda nii, et tarbija õigus realiseeruks. Vastasel juhul rikub müüja seadust ning järgnema peaks karistus.

 

6. Kui otsustatakse asi parandada või asendada, kui ruttu tuleb see siis teha?
VÕS § 223 lõikes 1 on kirjutatud mõistlikust ajast. Selline arvuliselt mittemääratletud aeg tekitab tihti küsimusi – mis on ühele või teisele poolele mõistlik?

Kindlasti tuleb lähtuda tehnoloogiast ning remonditööde korraldatuse astmest.

Kui esitada nõue livideerida külmkapi viga tunni ajaga, siis ainuüksi vigase agregaadi mahavõtmine, uue asemele panek, testimine vajalikel režiimidel jne ei saa toimuda ühe tunniga. Arvestades miinimumvarude suurust, baasladude asukohti, kullerteenuste võimalusi jne on võimalik kõik asjad nädalaga korda teha ja nii ka tehakse. Praktikas arvestatakse veel mõningate riskide võimalusi ning loetakse mõistlik aeg lõppenuks, kui 2 nädalaga ei suudeta toodet parandada või asendada.

 

7. Aga kui müüja lubab küll kiiresti parandada, kuid remonditöökoda ei tee?
See on juba müüja ning remonditöökoja vaheline probleem ning ei või üle kanduda tarbija kannatuseks. Müüja peab ise oma müügitegevust ning sellega kaasnevaid garantiikohustusi nii juhtima, et vajadusel uus remonditöökoda võtta oleks, kui olemasolev enam kvaliteeti ning tähtaegadest kinnipidamist ei taga.

 

8. Mida ma müüjalt nõuda võin, kui 2 nädalaga ei lahendata probleemi?
VÕS § 223 lõike 3 kohaselt tekib ostjal sel puhul õigus taganeda lepingust.

 

9. Aga miks ei ole seaduses kirjutatud, et võin raha tagasi saada?
Kui seaduses oleks kirjutatud, et võib raha tagasi saada, siis tekib lisaküsimusi. Kas katkine asi jääb ka minule jne. Taganemine lepingust tähendabki mõlema poole taganemist ostueelsesse olukorda. Raha ostjale tagasi ja asi müüjale tagasi.

 

10. Aga miks võimalus taganemiseks lepingust ei ole kirjas koos parandamise või asendamisega VÕS § 222 lõikes 1?
Seepärast, et taganeda lepingust saab üksnes müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumise korral. VÕS § 223 lõikes 1 loetletaksegi müüjapoolse olulise rikkumise tunnustena olukordi, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul. Lepingust taganemise eelduseks on müügilepingu oluline rikkumine.

 

11. Mida siis teha, kui müüjad ütlevad, et nad ei saa midagi teha, sest ülemus on välismaal?
Kõigepealt tuleb selliseid juhtumeid käsitleda, kui töö korraldamatust. Lähtudes kaubandustegevuse seaduse § 4 lõige 1 punkt 2-st on kaupleja kohustatud tagama tööks vajaliku ettevalmistusega personali olemasolu. Analoogsete avaldustega tekitatakse tarbijatele põhjendamatuid ebamugavusi ning vastavalt VÕS § 223 lõikele 2 võib lugeda müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks.

 

12. Mida teha siis, kui külmkapp toodi  garantiiremondist tagasi, kuid külmkapi uksele on tekkinud kriimud?
Esitage kohe kauplusele kirjalik pretensioon ning nõudke tekitatud vea kõrvaldamist või muud kokkulepet. Igasugused võimalikud vaidlused sel teemal, et need olid juba siis, kui remonti viidi, peavad lõppema sellega, et miks te siis külmkappi remonti viies nendele ei osutanud ega kirja ei pandud. Teie olete professionaalid ning peate teadma asja ülevaatamise kohustusest.

 

13. Mida teha siis, kui remondist tulnud kodumasinal ilmneb hoopis teine viga?
Sellist olukorda tuleb käsitleda nii, et ühe ja sama ebaõnnestunud ostu tõttu Teie kui tarbija ei saa seda masinat juba teist korda kasutada. Ja kui tegu on sellise kodumasinaga, mida peaksite pidevalt kasutama, siis ei ole mõtet oma seaduslike õiguste kasutamist edasi lükata. Tehke kirjalik avaldus kaupmehele, kus on Teie soov kirjas ning ka viide vastavale seaduse paragrahvile.

14. Kui ruttu kaupmees peab reageerima minu avaldusele?
Vastavalt tarbijakaitseseaduse § 19 lõikele 6 on kaupleja kohustatud tarbija kirjalikule kaebusele vastama 15 päeva jooksul.

 

15. Kui otsustatakse taganeda lepingust, kui ruttu pean ma raha kätte saama?
Praktiseeritakse lepingust taganemisel järgmist regulatsiooni – raha tuleb tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.

 

16. Kui ikkagi probleemi lahenemine ei kulge nii nagu soovin, mida ma siis tegema peaks?
Siis võtke ühendust tarbijate nõustajatega ning Te saate täiendavat informatsiooni, kuidas edasist tegevuskava valida.



17. Aga millised need võimalused oleksid?

Kaupmeest võib mõjutada tarbijakaitseamet.
Probleemile võib lahendi pakkuda tarbijakaebuste komisjon.
Võimalus on pöörduda ka oma õiguste realiseerimiseks kohtusse.

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193, +372 5845 2323
E-post: tartutarbija@gmail.com, tiiu.muursepp@ut.ee
EenetLeia meid Facebookist!