Uudised

Eestis ja mujal on jõudsalt hakanud kasvama ettevõtete hulk, kes pakuvad tarbijale tasulist teenust, mis sisaldab lennuvedajaga suhtlemist ning hüvitise taotlemist, mida kasutades tuleb reisijal loovutada kuni kolmandik hüvitisest. Seega tasub teada täpsemaid teenuse tingimusi ning teha teadlik valik, kas kasutada tasulist teenust või suhelda ise otse lennuvedaja ja tarbijakaitseametiga hüvitisest sentigi loovutamata.

Tänaseks on enam kui kümme aastat kehtinud üle Euroopa majandusühenduse määrus, mis peaks maandama lennureisijale tekkida võivad kahjud, tagama õiguse rahalisele hüvitisele ja hoolitsusele. Paraku laekub tarbijakaitseametile iga päev pöördumisi tarbijatelt, kes ei ole lennuvedajalt saanud määrusejärgset hoolitsust, hüvitist või vajalikku teavet oma õiguste kohta, kui nende lend on tühistatud, hilinenud või neid ei ole lubatud pardale. Lisaks reisijatele pöörduvad tarbijakaitseameti poole abipalvega ka ettevõtted, kes esindavad tarbijaid lennuvedajalt hüvitise taotlemisel.

Millist teenust pakuvad lennureisija kaebustega tegelevad firmad?

Reeglina allkirjastab reisija selliste ettevõttega lepingu, mille kohaselt ta nõustub loovutama oma seaduslikust hüvitisest kuni 30 protsenti ning ühtlasi loovutab kõik oma õigused lennuvedajaga ise suhelda. Reisijal on antud teenuse kasuks otsustades oluline valida, kas ta loovutab talle seadusega ettenähtud hüvitise määrast teenusepakkujale ligi kolmandiku või esitab kaebuse otse tarbijakaitseametile, kelle teenused on tarbijale tasuta. Hüvitise määrad, mida olenevalt tekkinud kaebuse sisust, lennureisi pikkusest ja muudest asjaoludest lähtuvalt võib nõuda, jäävad vahemikku 125 eurost kuni 600 euroni.

Millele tasub tähelepanu pöörata?

Kui tarbija valib kaebuse esitamisel tasulise teenuse, tuleb enne teenusepakkuja valimist teha kindlaks millises riigis ettevõte on registreeritud, kas ettevõtte kodulehekülg on piisavalt informatiivne ning teada on kõik olulised andmed – ettevõtte nimi, telefoninumber, meiliaadress, kus nad füüsiliselt asuvad, jms. Soovitav on enne lepingu sõlmimist uurida ettevõtte varasemaid kogemusi, tausta ning seda, kas teenust osutavad õigusalase haridusega spetsialistid või mitte.

Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu teenusetingimustele – milline on pakutava teenuse sisu? Reeglina kaasneb lepingu allkirjastamisega tarbijapoolne volitus, millega ettevõte saab endale kõik esindusõigused lennuvedajaga suhtlemisel ning hüvitise taotlemisel. Tuleks veenduda, millised on firma õigused hüvitise laekumisel, millise aja jooksul ning kuidas tuleb raha üle kanda tarbijale ning kui suure osa hüvitisest peab tarbija loovutama.

Tuleks jälgida, kuidas on lepinguga ning volitusega määratud see, mis saab siis, kui ettevõtte suhtlust lennuvedajaga ei saada edu – kas teenusepakkuja võib ilma tarbija täiendava nõusolekuta pöörduda hagiavalusega kohtu poole või esitab ettevõte avalduse tarbijakaitseametile, kes jätkab kaebuse menetlemist. Kohtusse pöördumiseks õiguse andmine võib tarbijale kaasa tuua täiendavaid kulusid, millega tarbija ei pruugi olla kursis või arvestanud. Tarbijakaitseametis menetluse jätkamine loob aga olukorra, kus ameti poolt edukalt

lahendatud kaebuse korral tuleb tarbijal tasuda hüvitisemäärast ettevõttele kokkulepitud summa, kuigi otse rakendusasutuse poole pöördumisel olnuks õigus hüvitisele täissummas.

Teadaolevalt sisaldavad kõik vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt sõlmitavad lepingud sätteid, mis keelavad tarbijal peale esindusõiguse loovutamist ise lennuvedajaga suhelda. Seetõttu on oluline täpsustada, mis saab siis, kui lennuvedaja võtab ise tarbijaga ühendust ja soovib hüvitise maksta otse tarbijale. Tõenäoliselt kohustab leping sellises olukorras tarbijat jätkuvalt loovutama kokkulepitud 20 või 30 protsenti hüvitisest teda esindanud ettevõttele. Tasuks kaaluda, kas selline tingimus on mõistlik või on arukam esitada kaebus ise esmalt lennuvedajale ja kokkuleppe mittesaavutamisel otse tarbijakaitseametile.

Kui tarbijal tekib kaebus teenuseosutaja suhtes?

Kuivõrd tühistatud või hilinenud lennureisi eest tarbija nimel hüvitist väljanõudev ettevõte on ka ise kaupleja rollis, võib juhtuda, et lisaks lennukaebusele tekib tarbijal kaebus ka teda esindava ettevõtte suhtes. Sellisel juhul tuleks tarbijal oma pretensioon esitada ettevõttele kirjalikult ning selle rahuldamata jätmisel teha avaldus tarbijakaitseametile. Kui leping on sõlmitud mõnes muus Euroopa liikmesriigis registreeritud ettevõttega, siis asub vajadusel kaebust lahendama ameti piiriüleste kaebustega tegelev osakond, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus.

Oluline on teada ka seda, et kui leping teenuse osutajaga sõlmitakse arvuti vahendusel, on tegemist kauglepinguga, mis annab tarbijale õiguse 14 päeva jooksul lepingust taganeda, ilma selleks põhjust avaldamata. Tähtis on teenusetingimustest vaadata, kas ettevõtja antud tarbijaõigusele viitab või mitte, sest sellise teabe esitamine on kohutuslik.

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, tarbijakaitseamet

Tarbijakaitseametile laekus läbi Rapex-süsteemi teave kasutajatele ohtlikuks osutuda võivast turvatoolist Recaro Zero.1, mille puhul üks kinnitusrihm võib iseeneslikult lõdveneda ja seetõttu ei taga piisavat kaitset lapsele avarii korral. Tootja kutsub puudusega tooted tagasi. Vt täpsemalt tarbijakaitseameti lehelt.

20.septembril 2017 toimus Tallinnas Euroopa Tarbijakaitse-  ja Konkurentsipäev, mille korraldasid Tarbijakaiitseamet ja Konkurentsiamet, teemadeks olid  muutused tarbimis- ja ettevõtluskeskkonnas, tarbijate üha suurenevad ootused ning ettevõtjate valmisolek neile ootustele vastata. 

Tarbijakaitse- ja konkurentsipäeval tõstatusid peamise läbiva teemana info üleküllus ning teisalt infopuudus, mil tarbijad ei tea, kelle poole pretensioonidega pöörduda. Jagamismajanduse hoogustamiseks ning tarbijatele selguse huvides tuleb välja töötada põhimõtted, millest kõik ühtselt aru saaks.

Jagamismajandusele peab kehtestama põhimõtted, mitte tõmbama pidurit, vt rohkem infot Tarbijakaitseameti pressiteatest  https://www.tarbijakaitseamet.ee/et/node/40714

Tarbijakaitseamet testis aasta esimeses pooles 34 erinevat toodet, millest viis osutusid ohtlikuks. Nõuetele ei vastanud kolm paari kingi, nukk ning kõrvarõngad, mistõttu eemaldati need müügilt. Loe artiklit Tarbijakaitseameti kodulehelt.

Uus kooliaasta pole enam kaugel ning paljud lapsevanemad teevad sisseoste, et varustada laps kooliks kõige vajalikuga. Kaupmehed suunavad lastele üha enam reklaame, et neid ostma meelitada, ent oste ei tasuks teha kiirustades ja läbimõtlematult, sest nii võid sattuda ebameeldivasse olukorda.

Tasub teada, et lastele suunatud reklaam ei tohi sisaldada pöördumist lapse poole, millega teda otseselt või kaudselt kutsutakse üles nõudma teiselt isikult reklaamitava kauba omandamist või õhutada last iseseivale ostule. Kaudse üleskutsena mõjuvad näiteks ka soodsatele hindadele viitamine, reklaamitavate toodete kogumisele õhutamine või üleskutse nendega mängimisele.

Siiski ostuotsuse teeb lapsevanem ning mistahes ostu tehes tuleks olla teadlik põhireeglitest, et mitte sattuda hiljem täbarasse olukorda. Näiteks kui lapsevanem ostab lapsele poest püksid, mis kodus lapsele selga proovides osutuvad lapsele liiga väikseks. Või ostab lapsevanem lapsele mobiiltelefoni ning laps helistab eritasulistele numbritele tekitades niimoodi suure telefoniarve. Samuti võib poes kiiruga tehtud otsus osta lapsele telefon järelmaksuga hiljem kodus tunduda liigne kulutus. Need on vaid mõned näited, mis võib nihu minna.

Kas tooteid poodi tagastada saab?

Tea, et kui ostsid toote tavapoest, siis tavapoel ei ole kohustust seda tagasi osta, kui sel pole defekti, vai Kas tooteid poodi tagastada saab?

Tea, et kui ostsid toote tavapoest, siis tavapoel ei ole kohustust seda tagasi osta, kui sel pole defekti, vaid see sulle mingil põhjuselt lihtsalt ei meeldi. Tavapoes 14-päevane taganemisõigus ei kehti, sest sul oli enne ostu sooritamist piisavalt võimalusi tootega tutvuda ja hinnata selle sobivust. Kuigi seadus selleks ei kohusta, on siiski suured kaubandusketid rakendanud head tava ja lubavad sellises olukorras tooteid ringi vahetada. Seega jälgi enne ostu sooritamist silte, tavaliselt on sellistest võimalustest teavitatud kassade juures või küsi müüjalt täpsemalt. 

Millal kehtib 14-päevane taganemisõigus?

Tihti teatakse, et internetist ostes on toodet võimalik tagastada 14 päeva jooksul ilma müüjale põhjust esitamata. Aga see ei kehti iga ostu puhul nt ei ole võimalik tagastada kõiki toidukaupu, eritellimusena valmistatud tooteid, perioodikat  jm. Samuti on oluline teada, et tagastamise võimalus eeldab, et leping on sõlmitud sidevahendi abil ning lepingu poolteks on ettevõtja ja tarbija. Sidevahendi kasutamiseks loetakse veebiostude puhul eelkõige telefoni või arvuti kasutamist viisil, kus ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas. Näiteks on selleks tellimuse tegemine ettevõtja veebilehel asuva vormi kaudu. Samuti võib 14 päeva jooksul taganeda sellistest lepingutest, mis on sõlmitud väljaspool kaupleja äriruume ehk näiteks tänaval, koduesitluse käigus või kusagil kaubanduskeskuse koridoris.

d see sulle mingil põhjuselt lihtsalt ei meeldi. Tavapoes 14-päevane taganemisõigus ei kehti, sest sul oli enne ostu sooritamist piisavalt võimalusi tootega tutvuda ja hinnata selle sobivust. Kuigi seadus selleks ei kohusta, on siiski suured kaubandusketid rakendanud head tava ja lubavad sellises olukorras tooteid ringi vahetada. Seega jälgi enne ostu sooritamist silte, tavaliselt on sellistest võimalustest teavitatud kassade juures või küsi müüjalt täpsemalt. 

Millal kehtib 14-päevane taganemisõigus?

Tihti teatakse, et internetist ostes on toodet võimalik tagastada 14 päeva jooksul ilma müüjale põhjust esitamata. Aga see ei kehti iga ostu puhul nt ei ole võimalik tagastada kõiki toidukaupu, eritellimusena valmistatud tooteid, perioodikat  jm. Samuti on oluline teada, et tagastamise võimalus eeldab, et leping on sõlmitud sidevahendi abil ning lepingu poolteks on ettevõtja ja tarbija. Sidevahendi kasutamiseks loetakse veebiostude puhul eelkõige telefoni või arvuti kasutamist viisil, kus ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas. Näiteks on selleks tellimuse tegemine ettevõtja veebilehel asuva vormi kaudu. Samuti võib 14 päeva jooksul taganeda sellistest lepingutest, mis on sõlmitud väljaspool kaupleja äriruume ehk näiteks tänaval, koduesitluse käigus või kusagil kaubanduskeskuse koridoris.

Kas toode on ohutu?

Tarbijal on õigus nõuda ja saada oma elule, tervisele ja varale ohutuid tooteid. Sinul tarbijana tasub näiteks mänguasja ostes jälgida, kas tootel või selle pakendil on kohustuslik CE märgistus. Kuigi CE-märgis ei ole mõeldud tarbijate suunamiseks, on see siiski garantii tootjalt, et mänguasi vastab ELi ohutusnõuetele, mis on ühed karmimad.

Loe kindlasti mänguasja müügipakendil olevaid soovitusi ja hoiatusi ning kasutusjuhendit, vaata kas mänguasi püsib kindlalt koos ning sellelt ei eralduks väikseid detaile, mis võivad väikelastele ohtlikuks osutuda. Osta mänguasju alati usaldusväärsetest kauplustest ja veebipoodidest. Sellised poed hoolitsevad müüdavate mänguasjade eest ning on üldiselt nõus ka mänguasju tagasi võtma. Petturitest kaupmehed tavaliselt ignoreerivad tervise- ja ohutusnõudeid ning võivad müüa ka võltsitud mänguasju. Kui toote ohutusega tekib probleeme või on selles kahtlusi, siis pöördu kauplusesse, kust mänguasja ostsid..

Mobiiltelefon maksta kohe, järelmaksuga või osamaksetega?

Lapsele mobiiltelefoni soetades tasub uurida erinevate kauplejate pakkumisi ja läbi mõelda, millise finantseerimisega telefon osta, kas osta telefon kohe välja, järelmaksuga (tarbijakrediidileping, kaasneb intress) või osamaksetega (0% intress). Tarbijakrediidilepingu ja osamaksete puhul tasub silmas pidada, et sellega võib kaasneda tähtajaline kohustus. Tarbijal on õigus sõlmitud tarbijakrediidilepingust põhjust avaldamata taganeda 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest või lepingulise teabe saamisest, kui see päev on hilisem lepingu sõlmimise päevast. Taganemisavaldus tuleb esitada nii krediidiandjale kui ka asja müüjale ning toode tuleb tagastada müüjale. Samuti on telefoni kohesel väljaostmisel või osamaksete puhul tarbijal 14-päevane taganemisõigus, kui leping sõlmitakse sidevahendi abil või väljaspool äriruume. Sellisel juhul hakkab taganemise tähtaeg kulgema seadme kättesaamisest.

14-päevase taganemisõiguse kasutamisel ja seadme tagastamisel, kui leping sõlmiti sidevahendi abil või väljaspool äriruume, siis vastutab tarbija asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest juhul, kui asja on kasutatud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Selleks peab käsitsema ja kasutama asja üksnes nii, nagu seda lubatakse tavapäraselt teha poes. Tarbijakrediidilepingu puhul, mis ei ole sõlmitud sidevahendi abil või väljaspool äriruume, tuleb hüvitada müüjale asja väärtuse vähenemine, kui seadme seisukord on halvenenud, mis ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena. Krediidiandja on kohustatud tarbijale tagastama osamaksed juhul, kui oled jõudnud neid sooritada, kuid ei pea tagastama krediidi kasutamise ajale langevat intressi.

Kuidas vältida suuri telefoniarveid?

Lapsele mobiililepingut vormistades tuleb vanemal anda endale aru, et kui laps telefoni kuritarvitab ning teeb liialt suuri telefoniarveid, siis on selle eest vastutav ikkagi lapsevanem. Mobiililepingutesse on küll märgitud krediidilimiit, aga see ei pruugi olla piisav kaitse ootamatult suure arve eest. Krediidilimiit on sideoperaatori poolt kehtestatud rahaline piirsumma, mille ületamisel sideoperaator võib teenust piirata, kuid ei ole selleks kohustatud.  Limiidi ja telefonikasutuse jälgimine on eelkõige tarbija kohustus.

Kui soovid telefonikulusid piirata, siis pöördu oma sideoperaatori poole ja uuri, kas ta pakub mõnd selleks sobivat lisateenust, näiteks saldopiirangu või muud taolist teenust, millega saab piirata eritariifsetele numbritele helistamist. Telefonikulusid saab kontrollida näiteks ka kõnekaardi kasutamisega.

Millised on juhised tootjalt?

Tehniliselt keerukatele toodetele peab kaupleja kaasa andma eestikeelse kasutusjuhendi. Kui ta seda ei tee, siis küsi ise. Seadus kohustab andma eestikeelse kasutusjuhendi paberkandjal, ent kokkuleppel võib kaupleja selle sulle saata ka näiteks e-postiga.

Tootja antud juhiseid tasub järgida ka teiste kaupade juures, mitte ainult tehniliselt keerukate. Näiteks ka rõivastel ja jalatsitel on omad juhised, kuidas neid pesta ja hooldada. Kui särgi sees oleva sildi järgi talub see pesu maksimaalselt 30 kraadise veega, siis pestes seda hoopis 60 kraadise veega, siis võib särk kas pesus kokku tõmmata või muud moodi moonduda. Sellisel juhul on see tarbija eksimus ning pretensiooni esitada ei saa.

Kas kinkekaardiga peab nõustuma?

Tootel puuduse ilmnemisel lõpeta selle kasutamine ning esita pretensioon esimesel võimalusel, hiljemalt kahe kuu jooksul alates puuduse esinemisest. Kui toodet parandada või asendada uue täpselt samasuguse vastu pole võimalik, siis sa ei pea nõustuma pakutava kinkekaardiga. Kinkekaardi pakkumine ei ole keelatud, aga seda saab kasutada vaid tarbija nõusolekul. Kui sa ei ole kinkekaardiga nõus, on kaupleja kohustatud toote asendama ning kui asendada pole võimalik, siis tagastama raha.

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193, +372 5845 2323
E-post: tartutarbija@gmail.com, tiiu.muursepp@ut.ee
EenetLeia meid Facebookist!