Uudised

Nippe, mida tähele panna uue sideteenuse lepingu sõlmimisel

Enne jõule teevad sideteenuste pakkujad tarbijaile ahvatlevaid pakkumisi mobiilside, interneti- ja televisiooniteenusele, näiteks pakutakse lepinguga kaasa tasuta telefone ja muid soodustusi. Pakkumise vastuvõtmine võib aga tähendada tähtajalist lepingut ning ka operaatorivahetust. Tarbijal tasub enne lepingu allkirjastamist tutvuda täpsemalt pakkumise sisuga ning mõelda läbi oma praegused kohustused, et vältida leppetrahvi maksmise kohustust.

Kõigepealt tasub tarbijal sideteenuse ettevõtjalt pakkumist saades uurida pakkumise täpsemat sisu ja tutvuda lepingus sätestatud tingimustega. Seejuures on oluline teada, et liitumislepingu juurde kuuluvad lepingu üldtingimused (tüüptingimused), hinnakirjad ja muud lepingu lisad, millega tutvumise õigus ja kohustus on tarbijal enne lepingu sõlmimist. Tavaliselt ei lisa sideettevõtja kõiki lepingu tingimusi allkirjastatava lepingu juurde, vaid lepingus viidatakse nende olemasolule ja lepingu sõlmimisel peab sideettevõtja andma võimaluse nende sisust teada saada. Lepingu juurde kuuluvad lisad on reeglina kättesaadavad sideettevõtjate veebilehtedel ja esindustes.

Teenuse põhiomadused ja hinnastamine

Mobiilse internetiteenuse reklaamides tuuakse sageli välja maksimumkiirused ning kiirustest räägitakse „kuni“ suuruses, samuti märgitakse, et kiiruseid ei ole tarbijale piiratud. Küsi sideettevõtjalt, millised on teenuse keskmised kiirused kasutamisel Sinu piirkonnas ja milline on paketis pakutav teenuse maht, samuti kas või kuidas piiratakse teenuse kasutust pärast mahupiiri ületamist. Pööra tähelepanu, kas Sinu kasutatav seade võimaldab seda teenust kasutada.

Enamjaolt pakuvad sideettevõtjad kuutasulisi sideteenuse pakette, mil on fikseeritud lõpphind. Siiski võib paketis sisalduda teatav hulk kõneminuteid ja internetti, mille ületamisel arvestatakse see paketi kuutasule juurde. Lisaks võib olla teenuseid, mis paketi kuutasus ei sisaldu, näiteks arvestatakse paketile juurde eritariifsetele kõneteenusnumbritele helistamise hind, mobiili kaudu tellitud sisuteenused, välismaal/-e helistamine, mahupõhine või päevapiletipõhine internet.

Ka üksnes kõneteenuse paketi valimisel täpsusta, kas lisanduda võivad tasud internetiteenuse eest, sest reeglina on ka nende pakettide puhul tarbijatele internetiteenuse kasutamise võimalus avatud. See võib kaasa tuua üllatuslikke arveid, kuna nutitelefon võib automaatselt uuendusi hakata alla laadima.

Lepingu tähtaeg ja lõpetamise tingimused

Tähtajalise lepingu pikkus võib olla maksimaalselt kaks aastat, samas on sideettevõtja kohustatud pakkuma ka võimalust üheaastase lepingu sõlmimiseks. Tähtajalise või tähtajalise kohustusega lepingu (näiteks tasuta või soodushinnaga seadme või muu soodustuse saamisel) ennetähtaegse lõpetamise korral on reeglina ette nähtud leppetrahvi maksmise kohustus.

Konkreetses kohas tähtajalise lepinguga kaabeltelevisiooni või püsiühendusega internetiteenuse lepingu sõlmimisel tasub mõelda, kas on võimalik, et Sa lähiajal kolid. Selliste lepingute puhul ei pruugi üleviimine uude kohta olla võimalik, mistõttu võib samuti kaasneda lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel leppetrahv.

Sul on õigus sideteenuse leping igal ajal ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest. Siiski tuleks järgida, millisel viisil ja vormis tuleks lepingu lõpetamise teade sideettevõtjale edastada, reeglina on see märgitud lepingu juurde kuuluvatesse üldtingimustesse. Jälgida tuleb, et lepingust seni tekkinud kohustused saaksid sideettevõtja ees täidetud.

Sõlmitud lepingust taganemine

Tarbijal on õigus taganeda põhjendusi esitamata 14-päeva jooksul lepingust, mis on sõlmitud sidevahendi abil, näiteks e-posti või telefonitsi või väljaspool sideettevõtja äriruume. Esinduses allkirjastatud lepingute puhul puudub Sul õigus lepingust taganemiseks, välja arvatud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel.

Taganemisõiguse kasutamisel on oluline arvestada, et saadud seadet peab käsitsema ja kasutama üksnes nii, nagu seda lubataks teha tavapäraselt poes. Teistsugusel kasutamisel vastutab tarbija seadme kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest ja väärtuse vähenemine tuleb sideettevõtjale hüvitada. Kui kahtled, kas soovid sideettevõtjaga lepingulist suhet, siis on parem seadet taganemisperioodil mitte kasutada. Reeglina tuleb tarbijal kanda ka asja tagastamisega seotud otsene kulu.

Ka tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on tarbijal võimalik 14 päeva jooksul lepingust taganeda. Silmas tuleb pidada, kas tegemist on järelmaksulepingu või osamaksetega müügiga. Järelmaksulepinguga kaasneb intressi tasumise kohustus jms, mis on tarbijakrediidilepingule iseloomulik. Osamaksetega müügi puhul tasub tarbija seadme hinna osamaksete kaupa ning seejuures ei lisandu osamaksetele muid tasusid. Viimasel juhul ei vasta leping tarbijakrediidilepingu tunnustele ning seetõttu 14-päevast taganemisõigust tarbijale ei kohaldu.

 

Helen Liiva, tarbijakaitseameti teenuste talituse jurist-valdkonnajuht

Defektset kaupa ära püüa ise parandada ega edasi kasutada

Vigase kauba puhul on oluline, et probleemiga tegelemist ei lükataks edasi, sest üldjuhul on riketel ja defektidel omadus süveneda. Sellisel juhul on kauplejaga edasine vaidluse jätkamine tarbija jaoks keeruline, sest parandamine võib teatud juhtudel osutuda ebaotstarbekaks liigse kalliduse tõttu või isegi võimatuks.

Kaupleja vastutus tarbija ees kestab kaks aastat. Hiljem tarbija kaupleja poole oma pretensiooniga pöörduda ei saa, kui just asjale ei kehti müügigarantii, mis tarbijale pikema perioodi jooksul täiendavaid lisaõiguseid annab. Kui tootel ilmneb viga, siis tuleb selle kasutamine kohe lõpetada. Sellise defektse toote kasutamise jätkamisega seab tarbija ohtu enda õigused nõuda kauplejalt asja parandamist ja kaupleja õigust esmalt asja parandada. Võlaõigusseaduse kohaselt on tarbijal kohustus teavitada kauplejat kauba defektsusest kahe kuu jooksul pärast vea ilmnemist, kuid soovitav on teha seda võimalikult kiirelt.

Ära püüa ise toodet parandada

Keelatud on ka tarbija iseseisev asja parandamine ja vea tuvastamine, millega võib teatud kaupade puhul tekkida olukord, kus kaupleja edasisest parandamisest keeldub. Vea ilmnemisel tuleb tarbijal esmalt pöörduda kaupleja poole. Seejuures tuleks kauplejale anda võimalikult täpne ja adekvaatne teave tootega juhtunu ja olukorra kohta, mis aitaks kauplejal paremini rikke olemust ja tekkepõhjust mõista.

Kuigi tarbijakaitseseadus lubab lepingu rikkumisest teatada kauplejale mis tahes vormis, siis mõistlik oleks seda siiski sellisel kujul, et kaebusest jääks maha ka jälg, et hiljem ei tekiks vaidlust selle üle, kas ja millal tarbija kaupleja poole pöördunud on. Seetõttu võib soovitada siiski pigem kirjalikku kaebust kauplejale, mis üldjuhul tagab ka kirjaliku vastuse. Kaupleja on kohustatud tarbijakaitseseaduse kohaselt vastama tarbija kirjalikule pöördumisele 15 päeva jooksul ja teavitama tarbijat kaebuse võimalikust lahendusest.

Välised vigastused fikseeri kirjalikult

Kui asjale on tekkinud väliseid vigastusi, mis tarbija arvates on seotud tootmisdefektiga ja mida on võimalik asja remonti üleandmisel fikseerida ja kirjeldada neid dokumendil, millega asi remonti võetakse. Sama kehtib ka kauplejate suhtes, kes võiksid asja nähtavad välised puudused asja remonti võtmisel kirja panna, et tarbijatel ei oleks võimalik hiljem väita, et asja üleandmisel selliseid defekte või vigastusi ei olnud.

Oluline on siis meeles pidada, et kauplejal on õigus esmakordse rikke puhul asi parandada. Seega ei ole otstarbekas esitada kohe kauplejale ostusumma tagastamise nõudeid ja nõuda asja tagasi võtmist. Samuti ei ole kauplejal kohustus tarbijalt tagasi võtta ostetud ja kvaliteetset kaupa, kui just kaupleja ei ole müügieelselt selgesõnalist ja tingimusteta sellist lubadust andnud.

Korduva defekti puhul on tarbijal uued õigused

Kui tegemist on asja korduva rikkega ja on alust arvata, et tegemist on järjekordse tootmisdefektiga, tuleks jälgida sama käitumismudelit ja esitada esmalt kauplejale kirjalik kaebus. Sellisel juhul ei ole otstarbekas kohe pöörduda tarbijavaidluste komisjoni avaldusega, sest tarbijakaitseseadus kohustab esmalt kauplejaga suhtlema. Korduva puuduse ilmnemisel, kui tegemist on tootmisdefektiga, tekivad tarbijal uued õigused. Võlaõigusseaduse kohaselt võib asja parandamise või asendamise ebaõnnestumisel või võimatusel ning ka müüja keeldumise korral ostja müügilepingust taganeda. Samuti võib tarbija taganeda põhjendamatute ebamugavuste tekitamisel, milleks on üldjuhul asja pikaajaline remont, kuid kuni neli nädalat remondi kestvust on siiski aeg, mida ebamõistlikuks üldjuhul ei peeta.

Seega defekti ilmnemisel lõpeta asja kasutamine ja ära ürita asja iseseisvalt korda teha. Pöördu võimalikult kiiresti kaupleja poole ja tee seda soovitavalt kirjalikult, et pöördumisest jääks maha jälg võimalike edasiste rikete tekkimise puhuks. Oota ära kaupleja vastus, mis peaks saabuma 15 päeva jooksul. Kui vajad nõu, kuidas selles olukorras edasi tegutseda, võid helistada tarbijakaitseameti infotelefonile või saata kirjalik selgitustaotlus ning amet annab sulle vajalikud juhtnöörid.

Sven Lehis, tarbijakaitseameti teenindustalituse jurist

Aegunud kinkekaardi vastu võtmist tarbija nõuda ei saa

Kinkekaart on küllaltki levinud kingitus, mida selle omanik tavaliselt ei kasuta esimesel ettejuhtuval juhul, vaid ootab parimat võimalust. Nii võib parema valikuvõimaluse ootuses ühel hetkel selguda, et kaardi kasutamise tähtaeg on läbi saanud. Mida siis teha?

Oluline on teada, et kinkekaart antakse välja vastavalt kinkekaardi andja tingimustele. Seejuures seaduses ei ole sätestatud, millise tähtaja võib kaupleja kinkekaardi kasutamiseks määrata ning kaardi kehtivusaeg hakkab jooksma sel hetkel, kui tarbija selle ostab. Näiteks võib kaupleja kehtestada, et kinkekaart kehtib ainult selles kaupluses, kus see on väljastatud ning kehtivusaeg on üks aasta väljastamise kuupäevast ning rikutud kinkekaart ei kehti.

Kui tarbija ostab kinkekaardi, on ta sellega väljendanud kaardimüüja pakkumusega nõustumist. Kui kinkekaardile on märgitud kehtivuse tähtaeg, siis on nad sisuliselt leppinud kokku selles, et kaardi ostjal on õigus nõuda kinkekaardi alusel kauplejalt kohustuse täitmist kuni vastava tähtpäevani.

Mõnikord ei olegi kinkekaardile märgitud kehtivusaega, aga see ei tähenda, et kaart kehtiks igavesti. Kui kinkekaardil ei ole kirjas selle kehtivusaja lõppu, siis laieneb kinkekaartidele üldine tsiviilõiguslik nõude aegumise tähtaeg ehk kolm aastat ostust. Nimetatud kolmeaastane aegumistähtaeg ei kehti juhul, kui kinkekaardile on märgitud, et tegemist on aegkumatu kinkekaardiga.

Juhul, kui tarbija pöördub kaupleja poole tähtaja ületanud kinkekaardiga, siis on kauplejal õigus otsustada, kas ta võtab selle vastu või sellest keeldub. Keeldumise korral ei ole tarbijal õigus seda nõuda.

Heli Põder, tarbijakaitseameti tarbijate teenindustalituse jurist

Algab Politsei- ja Piirivalveameti ning Tarbijakaitseameti ühine teavituskampaania

22.04.2016 algas Politsei- ja Piirivalveameti ning Tarbijakaitseameti ühine teavituskampaania „Ära lase ennast pügada. Osta targalt!“, et ära hoida pettusi internetikeskkonnas. Pressiteadet loe siit.

Eesmärk on aidata inimestel ära tunda erinevaid petuskeeme ja neist hoiduda.
Ühest sellisest skeemist on kirjutatud  EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru artiklis:

---

Uued jalad, kortsuvaba nägu või imeline salenemine kolmekümne päevaga?

 

Tarbijakaitseametile laekub igapäevaselt tarbijate pöördumisi seoses erinevate internetikeskkonnas pakutavate imetoodetega. Üheks viimaseks hitiks tundub olevat Hallu Forte korrigeeriv seade, mis väidetavalt on loodud parimate ortopeedide poolt ning parandab jala deformeerumise (Halluxi) ilma igasuguste valulike operatsioonideta. Esimesi paranemismärke lubatakse juba pärast 30 päeva möödumist.

Lisaks lubatud imelisele paranemisele iseloomustab imetoodete müügipakkumisi ka võimalus toote sobimatuse või paranemismärkide mitteilmnemise korral kogu makstud raha tagasi saada. Paraku esitavad tarbijad kaebusi, mille peamiseks sisuks on, et lubatud efekt puudub ja toote tagastamine ning raha tagasisaamine on raskendatud.

Toodete müüki iseloomustab ka see, et pakkumiste taga olevat ettevõtet on tarbijatel raske tuvastada. Samasisulisi Eesti turule suunatud veebilehti on mitmeid:  http://ee.halluforte.biz/; http://ee.halluforte.net/; http://ee.halluforte.eu/; http://ee.halluforte.org/; http://ee-halluforte.com/; http://ee.hallu-forte.com/, http://halluxi-viis.eu/ jne.

Eelkõige panebki tarbijakaitseamet tarbijatele südamele, et toodete tellimine veebisaititelt, kus kaupleja ei esita enne ostu sooritamist andmeid, mis võimaldaks tuvastada ettevõtte isikut, eelkõige tema ärinime, asukoha aadressi ja muid kontaktandmeid, ei tegutse seaduspäraselt.  Enamusel Hallu Forte toodet pakkuvatel veebisaitidelt toote tellinud tarbijatel puudub igasugune ülevaade, kes on toote müüjaks, kellele on võimalik esitada kaebusi ning kuhu toode sobimatuse korral tagasi saata.

Põhjalikumalt pakkumistega seotud veebilehti uurides selgub, et osadel lehtedel on toodete müüjaks Ameerika Ühendriikide ettevõte, kellel puuduvad ametile teadaolevalt esindused Eestis või Euroopa Liidus. Imetooteid tellida võimaldavatel kodulehtedel on küll sageli avaldatud Eesti päritolu klienditeeninduse telefoninumber, millelt aga tarbijad tellimusest taganemise korral vajalikku abi paraku ei saa. Juhul, kui toodete ostmisel teeb tarbija tehingu Ameerika Ühendriikides või mõnes muus kolmandas riigis asuva ettevõttega, puuduvad tarbijakaitseametil võimalused ettevõtja suhtes menetlust algatada. Seetõttu tasuks tarbijatel alati enne tehingu sõlmimist kindlaks teha, kes on tehingu teiseks osapooleks ning milliseid andmeid ettevõtja enda kohta avaldab. Ostes tooteid väljaspool Euroopa Liitu asutatud ettevõtjatelt on tarbija risk tehinguga seotud probleemide korral lahendus leida oluliselt suurem.

Lisaks paneb amet tarbijatele südamele, et kaupleja lubadustesse imet tegevate toodete osas tuleb suhtuda realistikult. Eelkõige tasub olla ettevaatlik toodete osas, mille mõju on silmnähtavalt liialdatud.  Hallu Forte kohta esitatud väited: aitab vähendada halluxit, vähendab paistetust, marrastusi, parandab liikuvust, vähendab põletikku, kergendab valu ja ebameeldivuse tunnet, tugevdab jalgade verevarustust jms peavad olema teaduslikult tõestatud. Kodulehekülgedel on küll tarbijate usalduse tõstmiseks viidatud meditsiinilistele uuringutele ja toodet soovitavad kasutada arstid, kuid nende väidete tõepärasusse peaksid tarbijad suhtuma pigem kriitiliselt.

Hallu Forte ja teisi imetooteid pakkuvatel veebilehtedel on kasutatud mitmeid ebaausaid kauplemisvõtteid, mis on otseselt seadusega keelatud. Näiteks lubatakse veebilehtedel soodushindu, mille puhul kiirustatakse tarbijat koheselt otsustama ning toodet tellima, sest hea hinnaga pakkumine on saadaval „vaid täna“ või väga lühikese perioodi vältel. Tegelikkuses on sama sooduspakkumine aktiivne aga määramata aja vältel ehk pidevalt.

Ettevaatlikuks peaks tegema ka veebilehtedel avaldatud tarbijate edulood ja näited imelisest paranemisest. Näiteks jagab täpselt sama kogemust, samade illustreerivate piltidega Hallu Forte toote väga tõhusast toimest erinevates keeltes kodulehtedel küll Anna, Barbara või Lasma nimeline naisterahvas.

Kevade saabudes ja rannahooaja lähenedes koguvad inimeste seas üha enam populaarsust ka muud reklaamitavad tooted, mis lubavad kiiret kaalukaotust, treenitud keha, näonaha noorendust ja muud taolist. Tarbijakaitseamet soovitab kõigil suhtuda sellistesse imetoodetesse ettevaatusega, sest nende kasutamine ei pruugi anda lubatud tulemust. Otsustades siiski pakutavaid imetooteid proovida tuleb tarbijal olla tähelepanelik ning teha enne tellimuse esitamist ja kauba eest tasumist kindlaks kõik olulised üksikasjad nagu kaupleja nimi ja asukohariik, kauba tagasisaatmise tingimused jms. Hiljem asetleidvate võimalike probleemide tõhusamaks lahendamiseks tuleks säilitada endale kõik tellimusega seotud andmed ja dokumendid.

Külasta ka veebilehte www.ostatargalt.ee, kuhu on koondatud enimlevinud petuskeemide toimimispõhimõtted ning nipid, kuidas neid ära tunda ja neist hoiduda. Ära lase ennast pügada!

Autor: Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, tarbijakaitseamet.

Täna tähistataval üleilmsel tarbijaõiguste päeval juhib tarbijakaitseamet tähelepanu suurimatele müütidele, mis eksitavad tarbijaid. 
Üleilmse tarbijaõiguste päeva tähistamine sai alguse Ameerika Ühendriikide presidendi J. F. Kennedy 15. märtsil 1962. aastal peetud kõnest, mis pani aluse tarbijaõiguste seadusandlusele. Eesti tarbijate põhiõigused on kirjas tarbijakaitseseaduses. Pöördumised tarbijakaitseametisse on näidanud, et nii tarbijate kui kauplejate seas levib ka müüte, mis tõele ei vasta. Loe Tarbijakaitseameti pressiteadet.
MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193, +372 5845 2323
E-post: tartutarbija@gmail.com, tiiu.muursepp@ut.ee
EenetLeia meid Facebookist!