Uudised

Teadagi käib praegu väga aktiivne müügitegevus mobiilsideoperaatorite seas seoses roaminguga ning televisiooniteenuse operaatorid on aktiveerunud seoses kahe telekanali vabalevist lahkumisega. Aga enne, kui lepingule alla kirjutad, tutvu täpsemalt pakkumuse sisu ja tingimustega - tea oma õigusi ja kohustusi, mida Sa endale võtad! Loe täpsemalt tarbijakaitseameti veebilehelt.

 23-24. aprillil 2017.a. MALTAL

Malta eesistumise konverents tarbijakaitse ja konkurentsi teemal toimus saare pealinna Valletta naabruses St.Julianis. Konverentsi teema oli digitaalne tarbijaturg ning sellel turul osalevad tarbijad, ettevõtjad ning konkurentsi olemusest sellel turul.

Konverentsi avasid mrs. Helga Pizzuto Malta Konkurentsi ja tarbijakaitse Ameti juht ning mrs Hon Helena Dalli Minister Sotsiaalse dialoogi, tarbijakaitse ning tsiviilvabaduste ministeeriumis.

Nad rõhutasid, et digitaalne tehnika avab ja avardab valikuvõimalusi. Uus tehnoloogia avab turule uued võimalused,kuid konkurentsi regulatsioonid ei liigu sama tempoga edasi.

Üldiseks eesmärgiks on soodustada ja arendada piiriülest kaubandust ja tarbijate usaldust teha piiriüleseid oste rohkem.Praegu  ca 15% Euroopa Liidu tarbijatest teeb piiriüleseid oste. Üheks takistuseks on vast ka keele küsimus, aga ka usaldus välismaise ettevõtja suhtes.

Digitaalse turu puhul on ka oluline arendada head koostööd eri liikmesriikide järelvalveasutuste vahel.

Digitaalsel turul on ka suurandmete kogumise küsimus. Kui legaalne see on isikuandmekaitse poolelt jm.

Edasi tegi ettekande Euroopa Komisjoni poolt mr. Fr.Fonseca Morillo  Justiits- ja Tarbijakaitse Direktoraadist. Siiski veel kõik tarbijad,kes soovivad digitaalsel turul oste teha ei pääse soovitud kaupmeesteni, kuna juurdepääs on takistatud. Samuti mitte kõik pakkujad ei avalda korrektselt hinnainfot ja korrektseid reklaame toodete pakkumisel.

Euroopa Komisjon on arutanud mida ette võtta olukorra parandamiseks:

  1. Parandada reeglite rakendamise praktikat
  2. Digitaalsel turul soodustada vabade andmete liikumist
  3. Pöörata enam tähelepanu väikestele ja mikroettevõtetele, et nad saaksid ka siin turul tegutseda.

Interneti kasutajad vajavad paremaid oskusi kuidas sellel turul tegutseda -  müüa, osta, tunda ära petupakkumiste käitumist.

Päevakava järgi oli kolm paneeli: 1) Digitaalsed oskused ja tarbijate haavatavus; 2) Äripraktikad e-kaubanduses. Kas konkurents on summutatud?3) Seaduste jõustamine digitaalse ajastu jaoks.

  • Paneelis oli neli ettekannet. Siin Olga Sehnalova mainis,et nii tarbijad kes ostavad tavalisel viisil ja kes ostavad online peavad olema sama turvalises keskkonnas. Praegu on Euroopa Liidus(EL) küllalt suur arv haavatavaid tarbijaid ,kelle eripära tuleb arvestada.(sh lapsed,kes ei erista kavalat reklaami pakkumistest). 44% EL elanikest ei oma digitaalseid osakusi, kogemusi. Edasi Eva van Reijmersdal Amsterdami Ülikoolist andis digitaalse kompetensi kohta teavet teaduse poolelt. Kuidas ja millist kompetensi tarbijad vajavad, et mõitslikult sellel turul tegutseda. Siin oleks 3 faasi: esimene enne internetis ostu tegemist, järgmine ostu tegemine, ostmine ja siis ostujärgne tegevus(probleemide lahendamine).

Ta mainis, et siin on eri tähelepanu lastele,kes mitmete mängude lehekülgedel ei erista mängu reklaamist. Või siis täiskasvanute puhul näiteks uuringu järgi vaid 17% said aru et sponsoreeritud lehekülg on sisuliselt reklaam. Seega reklaami eristus on keeruline nii täiskasvanutele rääkimata lastest. Uuringu käigus uuriti ka andmete privaatsust, kaitstust. TE annate mobiili äppi kaudu tegelikult hulga oma andmeid laiali. Inimeste teadmised on üldiselt väga kesised selles osas, mis toimub nende isikuandmetega.

Jätkuvalt tuleb arendada inimeste digitaalseid oskusi, kogemusi kuidas sellel uuel turul käituda.

Diskussiooni käigus selgus, et siin turul nn keskmise tarbija määratlus ei tööta; tuleb rahulikult üksikute juhtumite alusel selgusele jõuda kes on ikka see `haavatav`( vulnerable) tarbija. Praegu pole üldiselt suur osa ühiskonnast valmis ega vaimustatud digitaalsest keskkonnast. Lapsed kasutavad agaralt interneti keskkonda, kuid  õiguste teadmiste osas pole haritust.

Austria poolelt oli diskusioonil ütlus: siin on oluline,et tarbija kes kasutab või eelistab tavalist ostuviisi internetile ei satuks diskrimineerimise alla.  Peaks säilima hea kohtlemine mõlema turu ostjate puhul.

       2)Paneelis oli neli ettekannet.Jacques Steenberg Belgia Konkurentsiameti juht tutvustas läbiviidud uuringut e-kaubanduse osas. Ta mainis,et on tunduvalt suurenenud huvi pakkuda tooteid sellel turul. Kasvanud on konkurents ja surve hindadele. Siin on uuendus,et ka mitmed tootjad avasid otse oma lehekülje internetis. Sel turul esineb ka tootjate poolset takistust kaupmeestele,et millisel turul nad võivad müüa nende toodangut, hinnad ja kas ainult koduriigis või ka kaugemal.Uuringu alusel võib öelda,et siiski 61% kaupmeestest müüb tooteid oma lehekülje kaudu mitte nn turuplatsil(market place). Esineb ka veel nn geoblokeeringut.

Ursula Pachl BEUCist lausus,et tarbijaid saab tulemuslikult kaitsta kui turul on terve konkurents. Samuti vajavad tarbijad online turul rohkem kaitset kui tavalisel viisil ostes.Uued ärimudelid pole tarbijatele just kergesti hoomatavad.Osa kaupmehi teeb takistusi andmete andmisel võrdluslehekülgede avamiseks.

Thomas Kramler EL Konkurentsi Direktoraadist rõhutas,et konkurents on alati vajalik. Reeglid turul peavad olema proportsionaalsed digitaalse keskkonna situatsiooniga(st nii palju reegleid kui vaja mitte rohkem). Turul on digitaalsed tooted ja just selle turu jaoks( hotellide broneeringud, piletite ostud, mängud jne).

   3)Paneelis  oli samuti neli ettekannet. Petra Leupold Austria tarbijaühingust rõhutas,et seadused on valdavalt olemas, kuid nende rakendamisel on praktikas puudusi ja eriti mis puudutavad tarbijatel saada hüvitusi pettuste või ebakvaliteetsete toodete ostu korral.

Kris Dekeyser tõi esile,et konkurentsi poolel on kiired turuolukorra muutused. Siin vaja määratleda turu ulatus, olulised andmed jne,seega järelevalveasutustel on piisavalt väljakutseid.

Marie Paule Benassi EK Justiitsi- ja Tarbijakaitse Direktoraadist mainis,et konkurentsiseadus toimib kenasti. Tarbijakaitse õigusakt lubab konstruktiivset koostööd liikmesriikide rakendusasutuste vahel. Siin turul on probleemiks hindade selgus,arusaadavus, rikkumisi jätkub.Ta tutvustas ka Komisjoni lähiaja tegevuskava.

Järgnes lühike diskussioon, mida võib kokku võtta sõnadega  `tegutseme koos!`

  Järgmine konverents toimub sügisel Eestis!

Kätte on jõudnud kütteperioodi lõpetamise aeg. Nüüd tuleks tegelda oma elamise küttekollete puhastamise, remondi ja vajadusel ka uue ehitamisega. Sel juhul on sügiseks vajalik töö tehtud ning uus kütmine võib muretult alata. See tegevus tagab igale perele eraldi kui ka naabritele tuleohutu kodu. Igal talvel on kahjuks tuleõnnetusi, mille on põhjustanud katkised, üleköetud või järelevalveta jäetud küttekolded. Tulest alguse saanud õnnetusi on lihtne ennetada, kui oskad ohtu hinnata ning märkad probleemseid kohti.

On selge, et kõik siin maailmas on pidevas arengus, nii ka küttesüsteemid. Sellepärast tuleks igaühel endale selgeks teha, millist kollet ta vajab, millisest materjalist see peaks olema ja millise spetsialisti ta seda tööd tegema valib.

Kütteseadme ehituse planeerimine

Kümme lihtsat sammu, mis hõlbustavad koostööd pottsepaga ja kindlustavad soovitud lõpptulemuse.

  1. KUTSETUNNISTUS

Kontrolli, et teenuse pakkujal on kehtiv pottsepa kutsetunnistus link

  1. PORTFOOLIO

Tutvu pottsepa varasemate töödega. Kas tema portfoolio vastab Sinu ootustele?

  1. VAJADUSED

Selgita koos meistriga, millist kütteseadet vajad. Kas tead ruumi soojavajadust? Kas planeerid abi- või põhikütet?

  1. SOBIVUS KORSTNAGA

Meister aitab kindlaks teha, kas planeeritav kütteseade sobib olemasoleva korstnaga. Vajadusel soovitab sobiliku korstna

  1. PÕLEMISÕHU VAJADUS

NB! Kaasaegsed energiasäästlikud majad võivad vajada tahkekütte toimimiseks täiendavat põlemisõhku.

  1. EHITUSLUBA

Küttesüsteemi ehitus on ehitustegevus, mis vajab kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega.

Kütteseadme ja korstna asukoht peavad olema märgitud ehitusprojektil. Sellel vastavalt saab pottsepp koostada küttesüsteemi eskiisi ehk lihtsa joonise. Kirjalikku nõusolekut kohalikult omavalitsuselt peab küsima ehitise omanik, seda pottsepp teha ei saa.

 

  1. HINNAPAKKUMINE

Küsi pottsepalt kirjalik hinnapakkumine.

8 . TÖÖVÕTULEPING

Kindlasti sõlmi töö tegijaga leping, kus on kirjas mõlema poole kohustused. Lepingu lisas peab kindlasti olema ehitatava kütteseadme eskiisjoonis, et vältida hilisemaid pretensioon.

Siis on “pilt ees” milles kokku lepiti.

  1. DOKUMENTATSIOON

Ehitatud või paigaldatud kütteseadmele peab pottsepp väljastama dokumentatsiooni ehk ahjupassi ja kasutusjuhendi.

  1. GARANTII

Pottsepp annab ehitatud kütteseadmele vähemalt 2 aastase garantii.

http://www.pottsepad.ee/kuidas-valida-pottseppa/

 

Uued materjalid – vanad materjalid.

Nii remondiks kui ka uue pliidi või ahju ehitamiseks läheb vaja erinevaid materjale. Selleks tuleb kindlasti tellijal endale selgeks teha, mida täpselt ta tahab ja seda pottsepaga arutama. Mõttekas on materjalide valimisel usaldada spetsialisti teadmisi ja kogemust. Internetist võib leida palju infot, aga tihti on see vastukäiv ja ebatäpne. Järgnevalt toome mõned võimalikud näited materjalidest.

  1. Pottsepatäistellis - PTT / 250 x 120 x 65 mm

PTT formaadis tellised sobivad:

peamiselt küttekollete siseseinte, lõõride jt elementide ehitamiseks köetavates ruumides;

olmekorstnate jalgade jt elementide ehitamiseks köetavates ruumides. 

Nähtavad pinnad soovitav lisaks viimistleda, näiteks krohvida. Kasutustemperatuur kuni 700°C. http://wienerberger.ee/toodetest/t%C3%A4istellised

  1. HBO+ šamott

Plastiline ribapressitud šamott

Plastiline järelpressitud šamott

Värvus: punakas kuni punakaskollane

Kasutustemperatuur: 1200°C

Meie HBO+ šamott on spetsiaalselt kahhelahjudele mõeldud. See on šamottide hulgas kõige levinum tähistus. HBO+ šamott on optimeeritud, et saavutada parim vastupidavus veeaurule ja temperatuuride kõikumisele, parim soojakogumine ning soojuse pikaajaline eraldumine.

Selle šamoti töötlemiseks sobib nii murdmine kui märgsaagimine. See on erakordne, sest tavaliselt välistab üks neist meetoditest teise.

Meie soovitame eelkõige HBO+ šamotti.

Pakume HBO+ šamotti tavaformaadis ka järelpressituna või sileda šamotina. Sileda HBO+ šamoti all mõeldakse ribakivisid, millel on erinevalt tavalistest kividest nelja suurima külje pind sile. http://www.kaminakoda.ee/nouanded-ja-soovitused/erinevad-pottsepa-samotid-firmalt-wolfshoher-tonwerke/

  1. Standardšamott Saksamaalt

Wolfshöher Tonwerke RADEBURG

http://www.xnordkaminad.ee/index.php?uid=642_1&module=54&op=5&t_id=4567

Koostas Valli Murel 04.04.17

Üsna tihti kohtab sotsiaalmeedias üleskutseid e-poodidest tegema ühistellimust, et säästa transpordikuludelt või üleüldisest asjaajamisest (näiteks välismaalt tellimise korral). On loodud erinevad suhtlusgrupidki, kus inimesed tellivadki koos igasugu tooteid ja jagavad transpordikulusid ning tihti on tegemist omavahel võõraste inimestega. Asjaolu, et selliseid üleskutseid võib ilmselt kohata tihti ka edaspidi ning seni ei ole räägitud sellest teemast läbi tarbijaõiguste vaatepunkti, inspireeris Tarbijakaitseameti juristi  Heldin Malmetit  haarama sulge ning teemat käsitlema.

Tea, millised on riskid kui osaled välismaise e-poe grupitellimuses

Sotsiaalmeedias levivad üleskutsed tegema välismaa ja Eesti veebipoodidest ühistellimust, et säästa näiteks saatekuludelt, ent tellimuses osalejail tuleb arvestada, et nad võivad ilma jääda oma tarbijaõigustest.

 “Hei! Soovib keegi tellida koos minuga X lehelt ? Postikulu läheb tellijate vahel jagamisele! Lisandub Eesti sisene post. Kaup saabub Märjamaale. Tellimuse kinnitan täna kell 15.00!“ Selline on reaalselt Facebookis leviv kuulutus, kus kutsutakse üles ühistellimust tegema. Nii sotsiaalvõrgustikes kui ka internetifoorumites on aegajalt näha üleskutseid toodete soetamiseks grupitellimusena. See on vaid üks näide, ent neid on seal omajagu palju. Sellisel viisil tellimuse tegemine tundub esmapilgul kiire ja lihtne – vaatad pakkumise või veebilehekülje üle, esitad üleskutse koostajale oma tellimuse, tasud enda tellimuse eest grupitellimuse koostajale ning jääd oma tooteid ootama.

Kuigi kõik tundub esmapilgul lihtne, ei ole see tarbijaõiguse kohapealt vaadates sootuks nii. Alati on oluline teada, milliste probleemidega võivad tarbijad grupitellimuse teostamisel kokku puutuda. Kui tarbijad siiski otsustavad sellisel kombel omale kaupa tellida, siis vähemalt on nad riskidega kursis ja teevad teadliku valiku.

14-päevane taganemisõigus

Kui kauplejaks on EL liikmesriigis registreeritud e-pood, siis tasub teada, et nii Eestis tarbijakaitseseaduse kui ka EL tarbijaõiguse direktiivist lähtuvalt on sidevahendi abil sõlmitavast lepingust võimalik 14 päeva jooksul taganeda. See tähendab, et kui ost sooritatakse näiteks interneti vahendusel, siis on tarbijal õigus lepingust taganeda ilma täiendavaid selgitusi toomata 14 päeva jooksul. Aeg hakkab lugema alates päevast, mil tarbija toote kätte sai, mitte lepingu sõlmimise hetkest. Kaupleja peab lepingust taganemise korral tarbijale tagasi maksma lisaks ostuhinnale ka saatmiskulud 14 päeva jooksul alates lepingust taganemisel.

Grupitellimuse puhul loobub iga taolise üleskutse peale tellimuse esitanu oma 14-päevasest taganemise õigusest, sest ta ei ole seotud tarbijaõiguse valdkonda kuuluva lepinguga. 14-päevane taganemisõigus kehtib antud sellele, kes e-poes tellimuse vormistas ehk antud juhul sellele, kes grupitellimuseks üleskutse tegi. Kõik teised tellimuses osalejad peaksid oma taganemisõigust kasutama läbi tellimuse koostaja, mis tähendab, et tellimuses osaleja saadab tooted tagasi tellimuse koostajale, kes tooted omakorda kauplejale tagastab. Kas tellimuses koostaja on valmis pärast tellimuse kätte saamist üldse teisi tellimuses osalejaid abistama, sest ilmselgelt on sellised järeltegevused tellimuse koostajale täienevateks kohustusteks?

Osaliselt saatmata ning tellimusele mittevastavad tooted

Kui tellimus on kohale tulnud ning tellimuses osalejad on oma tooted kätte saanud võib selguda, et saadud tooted ei vasta tellimusele. Näiteks on edastatud toode vale suurusega või sootuks hoopis teine toode. Sellisel juhul ei saa grupitellimuses osaleja ise kauplejaga kontakteeruda, sest kauplejal ei ole üksiku tellija kontaktandmeid, kliendinumbrit ega eelnevat tellimusega seotud toimingute ajalugu. Kogu asjaajamine peab käima läbi tellimuse teostaja, mis koormab nii tellimuse teostajat kui ka tellimuses osalejat.

Puudusega toodete tagastamine

Kui toode osutub vigaseks, siis on tarbijal õigus kahe aasta jooksul esitada kauplejale pretensioon. Arvestada tuleb, et kuue kuu jooksul pärast ostu sooritamist eeldatakse, et tootel oli puudus juba kauba ostmise ajal, kui müüja ei tõenda vastupidist. Puudusega toote puhul on tarbijal õigus esmalt nõuda toote paranemist või asendamist. Tarbijal on õigus küsida raha tagasi, kui puudus on korduv või kestev ning kui toote asendamine või parandamine ei ole võimalik. Grupitellimuse puhul tuleb pretensioon esitada tellimuse vormistajal. Seejuures tellimuses osaleja ei saa tagasi kõiki postitamiskulusid. Seaduse kohaselt toimub defektse toote asendamise tarbijale tasuta, kuid kui tarbija peab algselt toote postitama tellimuse koostajale, siis seda postikulu tarbijale ei hüvitata.

Kellele kehtib tarbijaõiguse regulatsioon?

Tarbija ja kaupleja mõiste on tarbijakaitseseaduses üheselt selgitatud ning sarnaselt on see mõiste sisustatud ka tarbijaõiguse direktiivis. Tarbija on seaduse kohaselt füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Kaupleja on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega.

Grupitellimuse puhul peaks e-kauplusest tellimuse tegija olema tarbija ning e-kauplus on seaduse mõistes kaupleja. Kui aga grupitellimuse koostaja tellib e-poest tooteid suures mahus ja tellimuses on kajastatud sama tooteartiklit erinevates suurusnumbrites, on e-kauplusel põhjendatud küsimus, kas tegemist on tarbijaga selle seadusjärgses tähenduses. Probleemide korral ei pruugi abi saada ka tarbijakitseametist, kui tellimuse tegija ei suuda ära tõendada, et tooted olid ostetud vaid isiklikuks tarbeks, mitte eesmärgiga neid turustada.

Oht oma tellimust mitte kätte saada

Võõra inimese üleskutsele vastates ja grupitellimuses osalemisel võib tekkida olukord, kus raha on küll talle üle kantud, kuid üleskutse tegija ei vormistagi tellimust ning rikastub tellimuses osalevate isikute arvelt. Samuti võib juhtuda, et tooted tellitakse petturlikust e-kauplusest ning kaupa ei saadeta. Sellisel juhul on suur tõenäosus, et ükski tellimuse osaleja ei saa oma raha tagasi. Kuna raha on edastatud grupitellimuse koostajale, kes on eraisik, ei saa sellistel juhtudel abi ka tarbijakaitseametist või EL tarbija nõustamiskeskuselt.

Arvestades kõiki riske, tasub tarbijal alati kaaluda kas grupitellimuses osalemine tasub ära, sest tarbija seadusest tulenevalt õigused ei ole grupitellimuse puhul niivõrd kaitstud. E-kauplusest tellimisel võib alati midagi valesti minna ning toodete tagasi saatmine võib osutuda märkimisväärselt keerukamaks. Kui aga grupitellimuses osalemine soov on siiski olemas, tasub teostada grupitellimusi nendega, kes on usaldusväärsed ning võtavad endale kohustuse ka tellimusele järgnevate toimingute tegemiseks, näiteks tagastamiseks, toodete ümbervahetamiseks jms.

Autor: Heldin Malmet, tarbijakaitseameti EL tarbija nõustamiskeskuse jurist

Nippe, mida tähele panna uue sideteenuse lepingu sõlmimisel

Enne jõule teevad sideteenuste pakkujad tarbijaile ahvatlevaid pakkumisi mobiilside, interneti- ja televisiooniteenusele, näiteks pakutakse lepinguga kaasa tasuta telefone ja muid soodustusi. Pakkumise vastuvõtmine võib aga tähendada tähtajalist lepingut ning ka operaatorivahetust. Tarbijal tasub enne lepingu allkirjastamist tutvuda täpsemalt pakkumise sisuga ning mõelda läbi oma praegused kohustused, et vältida leppetrahvi maksmise kohustust.

Kõigepealt tasub tarbijal sideteenuse ettevõtjalt pakkumist saades uurida pakkumise täpsemat sisu ja tutvuda lepingus sätestatud tingimustega. Seejuures on oluline teada, et liitumislepingu juurde kuuluvad lepingu üldtingimused (tüüptingimused), hinnakirjad ja muud lepingu lisad, millega tutvumise õigus ja kohustus on tarbijal enne lepingu sõlmimist. Tavaliselt ei lisa sideettevõtja kõiki lepingu tingimusi allkirjastatava lepingu juurde, vaid lepingus viidatakse nende olemasolule ja lepingu sõlmimisel peab sideettevõtja andma võimaluse nende sisust teada saada. Lepingu juurde kuuluvad lisad on reeglina kättesaadavad sideettevõtjate veebilehtedel ja esindustes.

Teenuse põhiomadused ja hinnastamine

Mobiilse internetiteenuse reklaamides tuuakse sageli välja maksimumkiirused ning kiirustest räägitakse „kuni“ suuruses, samuti märgitakse, et kiiruseid ei ole tarbijale piiratud. Küsi sideettevõtjalt, millised on teenuse keskmised kiirused kasutamisel Sinu piirkonnas ja milline on paketis pakutav teenuse maht, samuti kas või kuidas piiratakse teenuse kasutust pärast mahupiiri ületamist. Pööra tähelepanu, kas Sinu kasutatav seade võimaldab seda teenust kasutada.

Enamjaolt pakuvad sideettevõtjad kuutasulisi sideteenuse pakette, mil on fikseeritud lõpphind. Siiski võib paketis sisalduda teatav hulk kõneminuteid ja internetti, mille ületamisel arvestatakse see paketi kuutasule juurde. Lisaks võib olla teenuseid, mis paketi kuutasus ei sisaldu, näiteks arvestatakse paketile juurde eritariifsetele kõneteenusnumbritele helistamise hind, mobiili kaudu tellitud sisuteenused, välismaal/-e helistamine, mahupõhine või päevapiletipõhine internet.

Ka üksnes kõneteenuse paketi valimisel täpsusta, kas lisanduda võivad tasud internetiteenuse eest, sest reeglina on ka nende pakettide puhul tarbijatele internetiteenuse kasutamise võimalus avatud. See võib kaasa tuua üllatuslikke arveid, kuna nutitelefon võib automaatselt uuendusi hakata alla laadima.

Lepingu tähtaeg ja lõpetamise tingimused

Tähtajalise lepingu pikkus võib olla maksimaalselt kaks aastat, samas on sideettevõtja kohustatud pakkuma ka võimalust üheaastase lepingu sõlmimiseks. Tähtajalise või tähtajalise kohustusega lepingu (näiteks tasuta või soodushinnaga seadme või muu soodustuse saamisel) ennetähtaegse lõpetamise korral on reeglina ette nähtud leppetrahvi maksmise kohustus.

Konkreetses kohas tähtajalise lepinguga kaabeltelevisiooni või püsiühendusega internetiteenuse lepingu sõlmimisel tasub mõelda, kas on võimalik, et Sa lähiajal kolid. Selliste lepingute puhul ei pruugi üleviimine uude kohta olla võimalik, mistõttu võib samuti kaasneda lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel leppetrahv.

Sul on õigus sideteenuse leping igal ajal ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest. Siiski tuleks järgida, millisel viisil ja vormis tuleks lepingu lõpetamise teade sideettevõtjale edastada, reeglina on see märgitud lepingu juurde kuuluvatesse üldtingimustesse. Jälgida tuleb, et lepingust seni tekkinud kohustused saaksid sideettevõtja ees täidetud.

Sõlmitud lepingust taganemine

Tarbijal on õigus taganeda põhjendusi esitamata 14-päeva jooksul lepingust, mis on sõlmitud sidevahendi abil, näiteks e-posti või telefonitsi või väljaspool sideettevõtja äriruume. Esinduses allkirjastatud lepingute puhul puudub Sul õigus lepingust taganemiseks, välja arvatud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel.

Taganemisõiguse kasutamisel on oluline arvestada, et saadud seadet peab käsitsema ja kasutama üksnes nii, nagu seda lubataks teha tavapäraselt poes. Teistsugusel kasutamisel vastutab tarbija seadme kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest ja väärtuse vähenemine tuleb sideettevõtjale hüvitada. Kui kahtled, kas soovid sideettevõtjaga lepingulist suhet, siis on parem seadet taganemisperioodil mitte kasutada. Reeglina tuleb tarbijal kanda ka asja tagastamisega seotud otsene kulu.

Ka tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on tarbijal võimalik 14 päeva jooksul lepingust taganeda. Silmas tuleb pidada, kas tegemist on järelmaksulepingu või osamaksetega müügiga. Järelmaksulepinguga kaasneb intressi tasumise kohustus jms, mis on tarbijakrediidilepingule iseloomulik. Osamaksetega müügi puhul tasub tarbija seadme hinna osamaksete kaupa ning seejuures ei lisandu osamaksetele muid tasusid. Viimasel juhul ei vasta leping tarbijakrediidilepingu tunnustele ning seetõttu 14-päevast taganemisõigust tarbijale ei kohaldu.

 

Helen Liiva, tarbijakaitseameti teenuste talituse jurist-valdkonnajuht

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193, +372 5845 2323
E-post: tartutarbija@gmail.com, tiiu.muursepp@ut.ee
EenetLeia meid Facebookist!