Uudised

Puutume kokku juhtumitega, kus tarbija on kuulnud 14-päevasest toote tagastusõigusest, aga ei tea, mille kohta antud seadus kehtib. 14-päevane tagastusõigus ei kehti poest ostetud kauba kohta. Meie kodulehel on artikkel * Tarbija 14-päevane tagastamisõigus

Tarbijakaitsealane alaprojekt:

„Tarbijate õigused ja kohustused interneti vahendusel ostude sooritamisel“ loengusari gümnaasiumites üle Eesti.

MTÜ Tartu Tarbijanõustamis - ja Infokeskus.


Loengute slaidid


E-kaubanduse teemalised loengud viidi läbi ajavahemikus 11.aprill – 31.detsember. 2013 aastal.

Koolitus toimus 27 gümnaasiumis üle Eesti: Pärnu Koidula Gümnaasium (1), Pärnu Hansagümnaasium (1), Viljandi Gümnaasium (4), Tapa Gümnaasium (3), Aravete Keskkool (1), Paide Gümnaasium (2), Jüri Gümnaasium (1), Järva-Jaani Gümnaasium (1), Tartu Kivilinna Gümnaasium (3),  Tartu Kommertsgümnaasium (4), Tartu Jaan Poska Gümnaasium (2), Miina Härma Gümnaasium (1), Tartu Tamme Gümnaasium (3), Tartu Karlova Gümnaasium (4), Hugo Treffneri Gümnaasium (1), Tallinna Kunstigümnaasium (1), Tallinna Nõmme Gümnaasium (1), Tallinna Kuristiku Gümnaasium (3), Tallinna Arte Gümnaasium (3), Tallinna Laagna Gümnaasium (1), Tallinna Pääsküla Gümnaasium (1), Lasnamäe Üldgümnaasium (1), Tallinna Muusikakeskkool (1), Tallinna Ühisgümnaasium (6), Tallinna Tehnikagümnaasium (2) ja Tallinna Saksa Gümnaasium (2).
Kokku toimus 53 loengut. Loengutes osales 1502 gümnaasiumi õpilast (vanuses 16-19 aastat) ja  26 õpetajat.  Lühiuuring viidi läbi 418 õpilase seas, neist 54% tüdrukud ja 46% olid poisid. Lühiuuring viidi läbi tarbijakaitse alase loengute raames. Uuringu küsimused esitati enne loengut, mis koosnesid viiest punktist (lisa 1). Vastamiseks oli  aega 5 minutit.

Uuringu tulemuste analüüsiks kasutati Google Drive Formi  ja Excelit, kuhu sisestati saadud küsitluse vastused ning seejärel töödeldi saadud andmed.

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada antud sihtgrupi valmisolek ja teadmiste tase e-kaubanduse valdkonnas. Uuringu tulemus annab infot, mida saab kasutada edaspidi sarnaste projektide läbiviimisel ning aitab välja selgitada kitsaskohti.
 

Lühiuuringu tulemused                                                                             Lisa 5 
            
Lühiuuring viidi läbi tarbijakaitse alase loengute raames. Uuringu küsimused esitati enne loengut, mis koosnesid viiest punktist (vt lisa 6). Vastamiseks oli  aega 5 minutit.
Uuringu tulemuste analüüsiks kasutati Google Drive Formi  ja Excelit, kuhu sisestati saadud küsitluse vastused ning seejärel töödeldi saadud andmed
Küsimusele, kas oled ostnud interneti vahendusel tooteid või teenuseid jagunesid vastused järgnevalt: 85% vastanutest on ostnud interneti vahendusel tooteid või teenuseid, ühel vastanutest oli eraldi välja toodud, et sooritab ostu alati koos vanemaga.  15% vastanutest märkis, et ei ole interneti vahendusel oste sooritanud (joonis 1.). Soolise erinevuse alusel väga suurt muutust vastustes ei ole, 79% vastanud tüdrukutest on ostnud interneti vahendusel tooteid või teenuseid, poistel oli see number mõnevõrra väiksem, vastavalt 71%.


Joonis 1.

 

Küsimusele, millised on põhilised kanalid ostude tegemisel sai märkida mitu sobivat vastust.  418-st õpilasest 302 (72% ) märkis põhiliseks kanaliks välismaa e-poed ja portaalid ning teise kohana toodi välja Eesti e-poed, vastavalt 153 (36%)  vastanut. Järgnesid Facebooki leheküljed, märgitud 69 (16,5%) korral. Eesti oksjonikeskkonnad ning portaalid olid märgitud vastavalt 57 (13,6%) korda. Kahel korral oli eraldi välja toodud muu all on-line mängude ostukohad (joonis 2).

 

Joonis 2.

 

 

Küsimusele, kas tead oma tarbijaõigusi ja kohustusi, vastas 30% vastanutest, et pigem teab oma tarbijaõigusi. Tean mõnda õigust vastas 27% ja tean oma õigusi vastas 6% vastanutest (joonis 3). Kokku 264 vastanut 418-st. Reaalselt tõid mõne õiguse välja siiski 199 küsimustikule vastanut, kes märkisid, et teavad oma õigusi, teavad mõnda või pigem teavad.
Need, kes vastasid, et teavad oma tarbijaõigusi, pigem teavad või teavad mõnda õigust tõid 63% juhul välja kauba tagastamise õiguse ning nendest omakorda 21% teadis  täpselt, et on 14 päevane taganemisõigus, 1,5 %  märkis, et 14-päevane tagastusõigus on vaid puudusega toote korral ning 15,9% märkis, et kauba tagastus on ainult siis kui kaup on puudusega. Teiste tarbijaõiguste  seas toodi  välja, et on  toote vahetuse õigus (1,5%), müüjalt lisainfo saamise õigus (1,5%) ja kauba mitte kätte saamisel või tagastamisel õigus raha tagasi saada (8,3%). Ühe korra olid välja toodud järgmised tarbijaõigused: õigus kvaliteetsele kaubale,  õigus saada jälgimiskood, õigus kaup kätte saada, õigus toode garantiiremonti saata. Tarbija kohustuste poole pealt oli välja toodud kaks varianti: oksjoni võidu korral toote välja ostmise kohustus ja kohustus tellitud kauba eest maksta.
29% vastanutest pigem ei tea oma tarbijaõigusi ja kohustusi ning kindlalt ei tea 8% vastanutest oma õigusi ja kohustusi (joonis 3). Kokku 154 küsitlusele vastanud õpilast 418-st. Samas märkisid  mitteteadjad 14 korral mõnda tarbijaõigust või kohustust, näiteks 10-l korral kauba tagastamise õigust, millest omakorda 4-l juhul teadsid täpset 14-päevast tagastusõigust.

 

Joonis 3.

 

Küsimusele, kas tead, kelle poole pöörduda, kui vajad abi probleemide korral või vajad lisainfot (e-kaubandus, tarbijate õigused), vastas üle poolte (58%), et pöörduksid Tarbijakaitseametisse. 27% märkis, et ei tea, kuhu probleemide korral pöörduda. 6% pöörduksid esmase valikuna müüja poole ning 3% abi saamiseks vanemate poole, 2,6 % guugeldaksid ja otsiksid, kust abi saada, 2% küsiksid sõbra käest nõu, 1% märkis, et probleemide korral pöörduksid politsei poole ja 0,4% pöörduksid abi saamiseks abi saamiseks juristi poole (joonis 4).

Joonis 4.

 

 

Enamus küsitlusele vastanutest (85%) sooritab oste interneti vahendusel, on need siis tooted või erinevad teenused. Vastanud hindasid oma teadmisi tarbijaõiguste kohta üsna kõrgelt, kuid ei osanud väga täpselt neid nimetada. Vaid 21% nimetasid 14-päevase tagastusõiguse, seda nende hulgast, kes arvasid teadvat oma õigusi ja kohustusi. 14-päevase tagastuse täpset tähendust ei osanud suuliselt loengu jooksul keegi selgitada, samuti ei nimetatud täpsemalt muid õigusi ega kohustusi.
Loengu ajal selgus, et ei teata täpselt kahe aastase pretensioonide esitamise tingimusi, kuigi jalanõude tagastusega oldi väga mitmel korral kokku puututud ei osatud seda seostada pretensioonide esitamise õigusega.  Pigem aeti see segamini näiteks kahe aastase garantiiga, millega oldi rohkem kokku puututud, mis on näiteks levinud telefonide puhul. Garantii korras on tagastatud väga mitmel korral lisaks näiteks kõrvaklappe.
Suulise vestluse käigus selgus, et õpilased on mitmel korral jäänud ilma õiguspärase abita, kuna müüja on andnud nii mõista. Paaril juhul oli loengus osalenutel probleeme Facebookist  eraisikute käest ostes, oli nii kauba kätte saamise kui ka raha tagastusega.

 

Lisa 6. 

Lühiküsitlus: Tarbijate õigused ja kohustused – e-kaubandus.

  1. 1.      Sugu

N/M

  1. 2.      Kas oled ostnud interneti vahendusel tooteid või teenuseid?

JAH/EI

Kui vastasid  „ei“, siis jätka küsimusega nr 4.

 

  1. 3.      Millised on põhilised kanalid ostude tegemisel (märgi 1-2 põhilist)?

a)      Eesti e-poed

b)      välismaa e-poed ja portaalid

c)      Eesti oksjonikeskkonnad ja portaalid

d)      Facebooki leheküljed

e)      muu ostukoht (palun täpsusta) …………………………………………………………………

 

  1. 4.      Kas tead tarbijate õigusi ja kohustusi interneti vahendusel ostude sooritamisel?

a)      tean oma õigusi

b)      pigem tean

c)      tean mõnda

d)      pigem ei tea

e)      ei tea

Kui tead mõnda õigust, siis nimeta palun: …………………………………………………………………………..

……………………………………………………………………………………………………………………………………….......

…………………………………………………………………………………………………………………………………………….

  1. 5.      Kas tead, kelle poole pöörduda, kui vajad abi probleemide korral või vajad lisainfot (e-kaubandus, tarbijate õigused)?

Märgi sobiv vastus ning täida lünk.

  1. Jah, tean, pöördun ……………………………………………………………………………………….
  2. Arvan, et pöörduksin ……………………………………………………………………………………..
  3. Ei tea, kuhu pöörduda.

 

AITÄH, ET VASTASID!

 

2014. aasta veebruaris saab Euroopa Liidust ühtne euromaksete piirkond. Kasutusele jääb rahvusvaheline kontonumber IBAN.
SEPA (Single Euro Payments Area) tähendab ühtset euromaksete piirkonda Euroopa Liidus. SEPA ühtlustab ja lihtsustab eurodes arveldamist Euroopa Liidu riikides. SEPA reeglid toovad kaasa mõne muudatuse, mis jõustuvad hiljemalt 1. veebruaril 2014.
SEPA eesmärk on muuta rahaasjade ajamine mugavamaks, tugevdada Euroopa siseturgu, tõhustada konkurentsi ning aidata kaasa piirkonna majandusarengule.
Eraklientide jaoks on ees ootamas kaks peamist muudatust:
  1. 1.veebruaril 2014 muutub senine kontonumber pikemaks ning maksete tegemiseks tuleb kasutusele rahvusvaheline kontonumber ehk IBAN.  IBAN (international bank account number) tähistab rahvusvahelist kontonumbrit. Rahvusvahelised kontonumbrid on vajalikud maksete efektiivsemaks liikumiseks. IBAN-i kasutamine vähendab maksete viivituste ja vigade arvu, sest makset edastav pank saab kontrollida rahvusvahelise kontonumbri õigsust juba enne makse pangast väljasaatmist.  Siiani ainult rahvusvaheliste maksete tegemisel kasutusel olnud kontonumbrite asemel võetakse ka riigisisestes arveldustes kasutusele IBAN kontonumbrid
Eesti IBAN on 20-kohaline – 6-kohaline IBANi päis, millele järgneb 14-kohaline siseriiklik kontonumber. Juhul kui kliendi kontonumber on lühem kui 14 kohta, lisatakse selle ette vajalik arv nulle. IBANi päis algab kahetähelise riigikoodiga (Eesti puhul EE), seejärel tuleb kahekohaline kontrollpank, millele järgneb kahekohaline pangakood.
Oma kontonumbri(d) leiate IBAN-i kujul ka praegu internetipanga lehelt „Minu kontaktid ja seaded“.  Samuti võite oma rahvusvahelise kontonumbri järele küsida pangakontorist või seda näha panga IBAN-i kalkulaatorist. Pankade kontonumbreid saab IBAN-i kujule viia ka pangaliidu kalkulaatoriga.
Eraisikute kontonumbrid muutuvad automaatselt – pangad teisendavad riigisisesed kontonumbrid nii määratud maksetel, püsikorraldustel kui ka mujal
  1. Otsekorraldustest saavad e-arve püsimakse lepingud.
Otsekorraldused asendatakse e-arve püsimakse teenusega. Kui senini olete kasutanud võimalust tasuda arveid pangas otsekorraldusega, siis alates 1.veebruarist 2014 tuleb kasutusele e-arve püsimakse teenus, sest 01.02.2014 hakkavad eestis kehtima Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 260/2012 tingimused.
Uuele süsteemile üleminek toimub 01.09.2013 – 31.01.2014. Vastavalt konkreetse ettevõtte ülemineku ajale muudab pank otsekorralduslepingud automaatselt e-arve püsimakselepinguteks. Tarbija ei pea selleks midagi tegema.
E-arve(d) saadetakse tarbijale internetipanka ja need tasutakse automaatselt tarbija arvelduskontolt. Uuele lepingule üleminekul mutuvad lepingu tingimused, nendega tuleb tarbijal kindlasti tutvuda. Vt vastavat infot pankade kodulehtedelt. Kui tarbija ei nõustu uute lepingutingimustega, on tarbijal õigus leping internetipangas või pangakontoris üles öelda. Kui tarbija ei teata lepingu lõpetamise soovist, loeb pank, et tarbija on muudatustega nõus ja need hakkavad kehtima ajal, mil ettevõte läheb üle uuele teenusele. Täpse kuupäeva teatavad tarbijale teenuse pakkujad.
Kui teenusepakkuja uut teenust kasutusele ei võta, lõppeb see hiljemalt 31.jaanuaril 2014. Sel juhul on vaja teenusepakkujalt järele pärida, kuidas saate arve seejärel tasuda.
Tähtis on vaid meeles pidada, et kui on vaja teha ülekanne mõnele uuele kontole, tuleb see sisestada IBAN-i kujul.

4.detsembril 2013.a Rahvusraamatukogu väikeses saalis toimunud elektrituru teemalisel seminaril sai elektritarbija vastuseid mitmele teda huvitavale küsimusele. Alljärgnevalt on koostatud lühikokkuvõte seminaril räägitust.

 

Elektriturg on küll tarbijale valikuteks avatud, kuid rida muutusi on veel ees.

Nimelt, väiketarbijal on tõesti võimalik müüjat valida. Praegu on  avatud elektriturul juba10 erinevat müüjat, kuid hinnavahed on veel vähe erinevad.

Kui ehitatavad uued ühenduskaablid lähevad tööle – 2014.a Estlink (ühendus Eesti –Soome vahel), NordBalt (ühendus Leedu –Rootsi 2016.a) ja Leedu –Poola ühenduskaabel 2015-2016.a, siis peaksid elektrihinnad stabiliseeruma kogu regioonis.         Järgmisel aastal on siis oodata Eesti elektrihinna ühtlustumist Soome hinna tasemega.

Loota võib, et suuri elektrihinna hüppeid ei tohiks edaspidi tulla.

 

            Võrdlusportaali Energiaturg.ee esindaja ettekandest selgus, et tarbijatel on valida 83 erineva paketi vahel. Vaata aadressil: http://eneriaturg.ee Aasta kestel on elektrimüüjat vahetanud vaid 2% tarbijaid. Käesoleva aasta detsembrikuuks on elektri ostuleping sõlmimata 7% tarbimiskohtadest, nende kohtade omanikud ostavad elektrit üldteenusena. Reeglina on need väga väikese tarbimis-mahuga kohad.

 

  Võib öelda, et valikuvõimalus on olemas, kuid hinnavõidud ja –kaotused on eratarbija jaoks pigem väikesed.

 

Tarbijad, kelle jaoks on oluline kindlustunne ja kodukulude juhtimine, eelistavad siiski fikseeritud hinnaga paketti. Siiski ka siin tasub meeles pidada, et on võimalik küsida personaalset  pakkumist vastavalt Teie tarbimismahule ja te võite saada üldhinnast märgatavalt erineva pakkumise müüjalt.

 

            Lisaks elektrile on arve ka võrguteenuse kohta. OÜ Elektrilevi on võrgu-teenust pakkuv ettevõte, kelle turuosa on 92%. Lisaks pakuvad veel võrguteenust Imatra AS ja VKG Narvas. OÜ Elektrilevi investeerib igal aastal elektrivõrkude uuendamisse. See on pikaajaline ja märgatavaid rahalisi vahendeid nõudev protsess. Kõik vajalikud rahalised vahendid tulevad selleks läbi müüdava teenuse hinna. Elektri toomisel tarbimiskohtadesse tekib võrgus paratamatult (elektri eripära) võrgukadu, mis on tänaseks vaid 5% ülekantavast elektrihulgast ning on saavutanud tehnilise piiri (eriti alla enam seda ei saavat viia; oli 2000.a ca 16%). Plaanis on  2025. aastaks viia 75% võrgust maa alla, siis on ilmastiku mõju olulisest väiksem.

 

Võrguteenuse hinda kontrollib Konkurentsiamet, kes jälgib et teenuse hind oleks kulupõhine ja tulukuse norm ca 6,5-8%.

 Konkurentsiameti (KA) juht M. Ots mainis küsimustele vastates, et  KA peab praegust üldteenuse hinda liiga kõrgeks ja tegeleb selle küsimusega.

 

Majandusministeeriumi asekantsler A.Leppiman kõneles elektrituru arengust ja edasistest tegevustest. Nii piiriülese elektrikaubanduse, taastuvenergia, Euroopa Liidu reeglitest, sealhulgas elektrituru avanemise jätkutegevustest nagu: juurdepääs andmelaole, ühe arve võimalus, elektrimüüjate aus konkurents, hinnavõrdlus-portaalide reguleerimine jm.

Energia teema on päevakorras jätkuvalt ka Euroopa Liidu tasandil. Selle teemaline foorum toimub 16.-17.detsembril Londonis, kuhu on aruteluks kutsutud nii toojate, müüjate, tururegulaatorite kui ka tarbijaühenduste esindajaid.


Seminaril peetud ettekannete lisad:

Märt Ots
 Elektrilevi
Ando Leppiman

Tarbijakaitseamet (TKA), Maanteeamet (MNT) ning Maksu- ja Tolliamet (EMTA) alustasid 28.oktoobril 2013 laiaulatuslikku kuuajalist teavituskampaaniat "Osta kasutatud auto targalt!". Kampaania eesmärk on anda autoostjale praktilist nõu kasutatud autode ostmisel.

Sellele on eelnenud kolme ameti ühised kontrolltegevused kasutatud autode müügikohtades.

4.novembril toimus sel teemal ümarlaud, kus TKA, MNT, EMTA ja Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liit ( AMTEL), Auto24.ee ning Eesti Liisinguühingute Liidu esindajad arutlesid kasutatud autode turu olukorra ja selle korrastamise võimalikkuse üle. Ümarlaual öeldi ametite juhtide poolt, et kontrollialase koostöö käigus tuvastasid kolm ametit rikkumisi 57%  kontrollitud ettevõtetest. Loe rohkem - TKA 4.11.2013 pressiteade : http://www.tarbijakaitseamet.ee/ametid-kasutatud-autode-turu-korrastamine-eeldab-ka-turuosaliste-panust/  


Lisamaterjale:

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193, +372 5845 2323
E-post: tartutarbija@gmail.com, tiiu.muursepp@ut.ee
EenetLeia meid Facebookist!