1. Arvuti garantiiremondi erisusest

Kuna tihti on vaidlusobjektiks tarkvara garantiiküsimused, siis järgnevalt vaatamegi mõningaid õigusakte ja aspekte, millistest lähtuvalt saab  tarbijat nõustada kui müüjad väidavad, et tarkvarale ei laiene garantii.

Vastavalt Euroopa Liidu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta" artikli 2 lg 2 punktid a) kuni d: "Tarbekaup loetakse lepingule vastavaks, kui:
a)    kaup vastab müüja esitatud kirjeldusele ning sellel on samad omadused nagu kaubal, mis müüja on esitanud tarbijale näidise või mudelina;
b)    kaup sobib kasutamiseks mis tahes konkreetsel eesmärgil, mille tarbija tegi müüjale teatavaks lepingu sõlmimisel ning mille müüja on heaks kiitnud;
c)    kaup sobib kasutamiseks eesmärkidel, milleks sama liiki kaupa harilikult kasutatakse;
d)    kaubal on sama liiki kauba tavapärased omadused ja  toimivus, mida tarbija võib põhjendatult eeldada, arvestades kauba laadi ning üldsusele tehtud avaldusi kauba liigitunnuste kohta, mis  müüja, tootja või tootja esindaja on eelkõige reklaamis või etiketil  kauba kohta esitanud." (Sisuliselt VÕS § 217 sätted)

Seega, seaduse alusel on müüja otseseks kohustuseks tagada tarbijale, et müüdav kaup on kasutamiskõlblik alates ostu hetkest ning vähemalt müügigarantii ajal.

Vaatleme  juhtumit, kui arvuti USB-modemil esines viga või vigade kompleks kaks korda järjest,  mistõttu tarbijal iga kord ei olnud võimalik seadet  sihipäraselt kasutada..

Garantiiremondi töökoda väitis, et  tegemist tarkvara veaga, mis ei ole põhjustatud tootja süül.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse  § 57 järgi tarkvara on seadme, kui peaasja, päraldiseks ning  peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele.

Seega, kas rike oli tingitud riist- või tarkvara tõttu, müüja või  tootja süü tõttu, ei ole tähtis antud direktiivi tähenduses kauba  parandamisel või asendamisel. Kuna kaupa ei saanud sihipäraselt  kasutada, siis esines kauba mittevastavus ostu-müügi lepingule.

Kaup  ei vastanud lepingule ka Võlaõigusseaduse § 217 lg 2 p 6 sätestatu  järgi.

Ülalmainitud direktiivi artikli 5 lg 3 järgi lepingule antud  mittevastavus esines kauba üleandmise hetkel ning vastavalt  Võlaõigusseaduse § 218 lg 2 selle mittevastavuse eest vastutab müüja.

Esimesel korral uuendati seadmes nn sisemist tarkvara, kuna järelikult tootja tarnis  müüjale seadet tarkvara vana versiooniga. Teisel korral tarkvara  jälle "uuendati", installeeriti ümber uuesti - seega tehti samasugust, mida oli tehtud esmakordsel pöördumisel. Järelikult parandamine on ebaõnnestunud ja vastavalt Võlaõigusseaduse § 223 lõikele 1 on see käsitletav müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumisena. Sel juhul, vastavalt Võlaõigusseaduse §116 lõikele 1 , on tarbijal õigus taganeda müügilepingust.

Ülalmainitud direktiivi artikli 3 lg 3 sätestab, et kauba  parandamisel või asendamisel tuleb arvesse võtta lepingule  mittevastavuse olulisust. Antud juhul lepingule mittevastavus on oluline kuna 1) seadet kasutati tarbija poolt õppetöös 2) vea iseloom oli selline, et ei olnud võimalik seda parandada tarbija jõul (nt seadme välistarkvara ümberinstalleerimine arvutis).

Tarbija nõudis raha tagasi  ja tema nõue rahuldati.

2. Kas müüjal on õigus nõuda minult kauba tagastamist koos originaalpakendiga?

Ostsin arvuti ja printeri. Printeri ostmiseks küsisin nõu müüjannalt. Soovisin nimelt saada printerit, mille kassetti on võimalik täita. Nüüd viisin printeri kasseti täitmiseks. Selgus aga, et selle printeri kassetti ei saa täita. Nõudsin printeri raha tagasi. Müüja nõustus sellega, kuid nõudis, et printer tuleb tagastada koos originaalpakendiga. Kas tal on õigus seda minult nõuda?

Kui müüja asja ostmisel ei informeerinud Teid sellisest nõudest, samuti kui seda nõuet pole garantiitingimustest, ei pea Te tagastama asja originaalpakendis.

3.  Olen kasutanud arvutit 1 aasta ja 2 kuud. Viisin arvuti garantiiremondi töökotta. Viga ei ilmnenud. Minult nõuti diagnostikakulu vea selgitamise eest. Kas minult võib nõuda diagnostikakulude  tasumist?

Puuduse põhjuste väljaselgitamise, sealhulgas diagnostika kulude hüvitamist võib nõuda tarbijalt üksnes siis, kui tarbijat on sellest eelnevalt teavitatud.  Kui tarbijale pole antud teavet käsitlustasu suuruse ja selle võtmise õiguse kohta, siis tarbijalt sellist tasu nõuda ei või.

Kui garantiiandja on otsustanud pärast kuue kuu möödumist käsitlus- ja diagnostikakulu tarbijalt nõuda, siis peab see olema kirjas garantiitingimustes. Garantiitingimustes peab olema kirjas ka selle tasu suurus. Juhul kui garantiitingimustes pole sätestatud käsitlustasu või mõne muu sellise tasu võtmise õigust, ei või sellist tasu tarbijalt nõuda