' MASKIDE KASUTAMISEST

Praegu on peamiseks kõneaineks maskikandmise kohustus. Vähe räägitakse aga maski kandmise erisustest. Seda küll mainitakse, aga väga napisõnaliselt. Terviseameti kodulehelt on siiski lugeda pikem selgitus.

Toome siin ära vastava lõigu tekstist:

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev isik selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Maskikandmise kohustus ei laiene avalikes siseruumides olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).

Enne riskirühma kuuluva inimesega kohtumist tuleb veenduda enda nakkusohutuses ning külastamisel tagada ohutus: kanda maski, hoida distantsi ning puhastada käsi ja pindasid.

Kinni tuleb pidada ohutusreeglitest, mis kehtivad koroonaviirusesse nakatunuga koos elamisel, sealhulgas tuleb kanda maski, hoida võimalusel distantsi ja vältida temaga kokkupuudet ning puhastada regulaarselt käsi ja pindasid.

 

Täispikka artiklit loe: https://www.terviseamet.ee/et/maskide-kasutamisest

Allikas: Terviseamet

  1. Oleme suhteliselt sageli kokku puutunud kodanike probleemidega, mis ei ole tarbijaprobleemid. Nende lahendamisele ei saa meie kuidagi kaasa aidata.

Siia kuuluvad eraisikutevahelised ostu-müügitehingud kui ka teenuse osutamine. Ostetakse tuttavalt nt. auto, mis laguneb kohe varsti. Pöördutakse meie poole, aga see ei ole tarbijaprobleem. Tegu on kahe eraisikuga, kes omavahel on mingi tehingu teinud. Antud juhul tuleks pöörduda juristi poole ja siis kohtusse, et oma õigusi tõestada.

Sama kehtib ka eraisikult elamispinna üürimisel, kui ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut. Suusõnalised lepingud kehtivad seni, kuni mõlemad pooled seda järgivad.

Sel aastal pöördus meie poole kodanik, kes oli oma tuttavaga kokku leppinud toa üürimise hinna. Elektriarve tekitas paar kuud hiljem tüli. Omanik nõudis suurema summa maksmist, kui üürnik oli nõus maksma. Omanik ei olnud nõus üürnikule tooma kirjalikku näitude seisu. Üürnik arvas, et sel juhul jätab ta üldse kõik maksmata – tal puudub igasugune kirjalik siduv leping. Sellistel juhtudel tuleb pöörduda kohtu poole. Enne võiks juristiga nõu pidada.

  1. Tarbija probleemi ei saa lahendada kui tal ei ole ostu tõendavat dokumenti.

Pangaülekandega tehtud tehingud on tõestatavad. Tõestada ei saa tehinguid, kus nt. turul, puudub kassa-aparaat ja ostja ei ole tšekki lasknud kirjutada. Sama ka autoteenindustes, mis on väike-ettevõtted. Sel juhul jääb sõna sõna vastu ja tõde on raske välja selgitada.

Näiteks turult ostetud jalanõud. Probleemi tekkides võib tekkida olukord, kus tarbijal ei ole võimalik tõestada, et just selle konkreetse müüja käest on ostetud probleemne toode. Sellepärast tuleb ka turult ostetud kauba kohta küsida müügitšekk. Meie ei saa kaasa aidata probleemi lahendamisele, kui puudub ostu tõendav dokument.

  1. Meie poole pöörduvad tarbijad, kes ei ole veendunud enne ostu sooritamist, kas antud ost on neile vajalik. Tavaliselt on need juhtumid väga emotsionaalsed.

Üks konkreetne juhtum selle aasta algusest. Meie poole pöördus vanaproua, kes oli eelmisel aastal ostnud rahakoti. Nüüd käis ta poes ja soovis toodet tagastada põhjusel, et tema kätele ei ole antud rahakott sobilik. Pood keeldus raha tagasi maksmast. Proua põhjendus meile oli selline:“ See on ju täiesti korralik rahakott, midagi ei ole tal viga. Minu kätele ta aga ei sobi. Kas siis tarbija ei saa kuskilt õigust? Poed teevad, mida ise tahavad?“ Selgitasin olukorda seaduse poole pealt, aga proua jäi endale kindlaks, et ülekohus valitseb igal pool. Õigus toodet ümber vahetada või raha tagasi küsida on ainult juhul, kui tegu on vigase tootega. Millegipärast on tarbijatel mulje, et õigus on ka kvaliteetset toodet tagasi poodi viia ja raha tagasi nõuda. Loomulikult on võimalikud igasugused omavahelised kokkulepped, kui mõlemad pooled on nõus. Seadusest tulenevalt kvaliteetse toote tagastamist poodi nõuda ei saa.

  1. Palju probleeme on seotud teenustega, mida osutavad sideoperaatorid.

 

 

Tavaliselt on lepingud korrektselt allkirjastatud mõlemalt poolt. Samas on leping tarbijal läbi lugemata, tingimused pole selgeks tehtud ja hiljem on probleemid kerged tulema. Vabanduseks ei saa tuua seda, et lepinguvorm on väga pikk ja peenikeses kirjas. Sel juhul tuleb lasta leping endale ette lugeda. Teenusepakkujate tüüplepingutega on enne lepingu sõlmimist on võimalik ka internetis tutvuda. Siis oldaks ette valmistatud ja ka konkreetseid küsimusi oleks kohe võimalik esitada.

Selleaastane juhtum, kus tarbija sõlmis lepingu „Viasat“ esinduses. Probleemid tekkisid siis, kui tarbija jäi maksetega kimpu. Tarbija soovis siis üldse teenuse lõpetada. Firma omalt poolt oli nõus seda ka tegema, aga tarbija pidanuks leppetrahvi maksma. Siit siis ka tarbija pöördumine meie poole – tema ei suutnud esinduses lepingut läbi lugeda. Tal ei olnud selleks piisavalt aega, kiri oli nagunii väike ja keegi talle leppetrahvist ennetähtaegse lepingu lõpetamisel ei rääkinud. Jällegi oli tegu väga emotsionaalse tarbijaga. Pika kõne ja arutelu lõpuks lubas tarbija pöörduda kohtusse ja firma „paika panna“, et teistel klientidel oleks kergem. Jah, igal inimesel on õigus pöörduda kohtu poole.

 

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193 (info), +372 5845 2323 (nõustaja)
E-post: tartutarbija@gmail.com
EenetLeia meid Facebookist!