' Õigus õiguse vastu

Saime mureliku tarbija kirja.

Olen tarbija, kes külastas oma kodupoodi. Selleks on tavapärane market, kus umbes 50 töötajat. Olen kuulnud, et selles ettevõttes ei peeta lugu vaktsineerimisest töötajate hulgas. Olin selles suhtes skeptiline.

06.04.21, käisin poes oma oste tegemas. Kahjuks kuulsin kassas mulle järgnenud ostja ja kassapidaja vahelist vestlust:

 – kas oled vaktsineeritud, küsis ostja,

- ei, vastas kassapidaja – ma ei vaktsineeri ega teegi seda, sest meie töötajate hulgas on enamus, kes ei ole huvitatud vaktsineerimisest

Mina kui tarbija, ma vajan teadmist ja kindlust, et poeskäik on ohutu. Kuidas on eesliinitöötajal võimalik sellise suhtumisega oma tööd teha? Me keegi ei tea, kes on viirusekandja või ka sümptomiteta haige, nii jagatakse haigust teistele.

Olen teadlik väitest, et igal inimesel on õigus ise otsustada ja end mitte vaktsineerida. Kas tal on aga õigus teisi inimesi võimaliku nakkuse puhul ka nakatada??? Miks on vaktsiinivastaste õigus ülem kui teiste inimeste õigus olla kaitstud???

Arvan, et kõik eesliinitöötajad, kes puutuvad kokku inimestega oma tööalaselt, peavad olema vaktsineeritud ja ei tohi nakkust levitada. Alati on tarbijal võimalik valida teine pood. Antud pood kaotab vähemalt ühe oma püsikliendi.

Leian, et meie riigi valitsus peab sellesse sekkuma ja oma seisukoha ütlema.

 

Kui ostad auto välismaal eraisikult või autoturult, tuleks jälgida, et autoga oleksid kaasas kõik dokumendid ning ostu-müügi leping oleks korrektne. On esinenud juhtumeid, kus tarbijat eksitatakse saksakeelsesse lepingusse kirjutatud väljenditega, millest tarbija täpselt aru ei saa ning seetõttu pannakse ta keerulisse olukorda.

Tavaliselt on automüügi vahendajal alati valmis standardleping, mis esitatakse ostjale alla kirjutamiseks. Enne allkirjastamist tuleb leping hoolega läbi lugeda. Kõik suuliselt või e-posti teel antud lubadused ning kokkulepped tuleb kirjalikult vormistada ka lepingus.

Lepingu sõlmimisel võib juhtuda, et tarbija kirjutab alla tingimustele, mida tegelikkuses ei mõista. Eriti tähelepanelik tasub olla võõrkeelsete lepingute puhul. Saksamaal on esinenud juhtumeid, kus müüjad püüavad vastutust vältida ja kirjutavad lepingus ostja nime ette Händler (kaupmees), Autohändler (autokaupmees) või Händlergeschäft (äritegevus) või Firma. Sellise ebaausa tingimuse eesmärgiks on luua olukord, kus kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud tehingu korral ei kehti tarbijakaitsereeglid ning tarbijakaitse ei saa probleemide korral sekkuda ega aidata.

Saksamaal tuleks vältida ka järgmiste väljendite, nagu Bastlerfahrzeug, Schrottwagen, zum Ausschlachten esinemist lepingus, millega viidatakse sellele, et auto kõlbab ainult vanarauaks või varuosadeks. Samuti võib juhtuda, et müüjad proovivad saksakeelsetes lepingutes väljendiga Ohne Garantie (ilma garantiita) vältida vastutust auto vigade eest.

Väljend Im Kundenauftrag osutab sellele, et kauplus müüb autot kellegi teise ülesandel. Siin võib peituda risk, et kauplus müüb autot eraisiku ülesandel ja sellisele tehingule, kus osapoolteks on kaks eraisikut, ei laiene tarbijakaitse reeglid.

Ettevaatlik tuleks olla ka sõprade või tuttavate kasutamisega proovisõidu tegemisel või müüjaga kokkulepete sõlmimisel ja tingimustega tutvumisel, sest hooletut tuttavat ei saa vastutusele võtta.

Alati tasub veenduda, et automüügil antakse kaasa kõik auto dokumendid. Ei tasu minna lubaduste õnge, et dokumendid saadetakse teile tagantjärele, sest auto registreerimiseks Eestis on vaja Maanteeametile esitada sõiduki dokumendid ja ostu-müügileping. Uutel Euroopa Liidu liikmesriikides väljastatud registreerimistunnistustel on kasutatud Euroopa Liidu sümboolikat. Samuti on dokumendil kirjas selle täpne nimetus kõikides Euroopa Liitu kuuluvate riikide keeltes ning see, millise osaga sellest dokumendist on tegemist.

Kontrollida tasub ka, kas sõiduki dokumendid, näiteks eelmise riigi registri poolt väljastatud registreerimistunnistus, oleksid ehtsad ja täielikud. Näiteks Saksamaa, Rootsi, Soome väljastatav registreerimistunnistus on kaheosaline. Seega, kui juhtub, et mingil põhjusel jäetakse sõiduki ostjale üks osa registreerimistunnistusest kaasa andmata, ei registreerita sõidukit Eestis.

Lisaks tuleb ostjal kindlasti veenduda, et sõiduki VIN-kood ei oleks rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav, sest nendel juhtudel välisriigist Eestisse toodud sõidukit ei registreerita.

Millele autot ostes tähelepanu pöörata?

Kui oled auto ostjana on ise välisriiki kohale sõitnud ning otsustanud sõiduki ostmise kasuks, siis:

  • tee proovisõit välja valitud sõidukiga selle tehnilise seisukorra välja selgitamiseks või lase seda teha müüjal (istu ise kõrvalistmel).
  • vaata sõiduk visuaalselt üle võimalikult valgustatud tingimustes, et näha võimalikke väliseid kerevigastusi, roostekahjustusi, aknaklaaside, tulede ning rehvide seisukorda.
  • veendu müüja isikus (isikut tõendava dokumendi ehtsus; kui müüja ei ole sõiduki omanik, siis volikirja olemasolus).
  • veendu sõiduki dokumentide (registreerimistunnistus, muu notariaalne sõiduki kasutamist õigustav volikiri või tunnistus) ehtsuses, nõua kindlasti originaaldokumentide esitamist. Ära lepi lubadusega, et originaaldokumendid saadetakse hiljem postiga.
  • kontrolli, kas ostetav sõiduk on sama, mille dokumendid müüja esitas (sõiduki esmase registreerimise kuupäev, mark, mudel, värvus jne);
  • kontrolli, kas sõiduki VIN-kood (17 sümbolist koosnev tehasetähis andmesildil ja keresse pressitud number) langeb kokku sõiduki registreerimistunnistusel olevaga ning kas VIN-koodi pole üritatud muuta või seda muul viisil mehaaniliselt töödelda.

Täpsemalt saab välismaalt auto ostmise kohta lugeda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse veebist http://www.ecc.ee/kasutatud-autode-ostmine-euroopas/.

Autor: Kristina Tammaru, tarbijakaitseamet, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193 (info), +372 5845 2323 (nõustaja)
E-post: tartutarbija@gmail.com
EenetLeia meid Facebookist!