Üksikasjad Viimati uuendatud: 29 Juuli 2020 Lisatud: 31 Märts 2011

Siin selgitame, mis õigused tarbijal on, kui ostetud kaubal ilmneb puudus.

1. Kuhu pöörduda, kui ostetud asjal ilmneb puudus?

Kui ostate mingi asja, kaasneb sellega automaatselt lepingu sõlmimine müüja ja ostja vahel, mis tagab ostja kindlustunde, et ta ei jää hätta, kui ostetud asjaga ootamatult midagi juhtub. Seega kui ostetud asjal ilmneb mingi ostjast mittesõltuv puudus, siis tuleb nii kiiresti kui võimalik pöörduda müüja poole tekkinud probleemi lahendamiseks. Müüja sai ostmisel Teilt raha ja võlasuhe on vaid raha andja ning raha saaja vahel. Vaatamata sellele, et mõnedes müügidokumentides on soovitus toote rikke puhul pöörduda otse teatud remonditöökotta.

2. Mis siis saab, kui mul pole ostutšekki (ostsin kauba turult) või on ostutšekk kadunud?.

Ilma müüki tõendava dokumendita võib müüja probleemi lahendamata jätta (ja öelda, mine sinna kauplusesse, kust ostsid). Tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) § 4 lõike 6 kohaselt peab kaupleja andma tarbijale ostmist tõendava dokumendi, millel on vähemalt kirjas kaupleja nimi või ärinimi, tegevuskoha aadress, müügi kuupäev, iga kauba hind ja summa. Kui asja väärtus on väiksem kui 300 krooni, antakse ostmist tõendav dokument ostja nõudmisel.

Ka turumüüja peab andma ostmist tõendava dokumendi, see võib näiteks olla omakäeliselt kirjutatu.

Kui ostutšekk on kadunud, aga Teile meenub, et maksite pangakaardiga, siis võtke pangast väljavõte ja tõendage ostmist sellest kauplusest just panga väljavõttega. Ka pitsat garantiitalongil või mõni muu kaupluse märge kõlbab võlasuhte tõendamiseks. 

3. Missuguse aja jooksul on mul õigus müüja poole pöörduda?

Võlaõigusseaduse (edaspidi VõS) § 218 lõike 2 kohaselt vastutab tarbijalemüügi korral müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. See kaks aastat on seadusega ettenähtud periood. Kuid see aeg võib ka pikeneda, kui müügigarantiiga on antud pikem periood. VõS § 230 selgitab, et müügigarantiiga “antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund”. Näiteks kui müüja andis tarbijalemüügi korral müügigarantiiks kolm aastat, siis on müüja vastutuse aeg üks aasta pikem võrreldes seaduses sätestatud müüja vastutuse ajaga.

4. Millal pean ma asja puudusest müüjale teatama?

Tarbija pöördumist müüja poole reguleerib VõS § 220 Asja lepingutingimustest mittevastavusteleteatamine.  Lõike 1 kohaselt peab tarbijalemüügi puhul tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui tarbija sai mittevastavusest teada. Seega asja puudusest peab teatama müüjale võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul peale puuduse ilmnemist. (Tähtis on, et peale vea ilmnemist asja ei kasutataks, siis on, vajaduse korral, eksperdil lihtsam vea põhjust välja selgitada.). Kui nüüd viga ilmnes, meie eelmise näite korral 3.aasta viimase kuu viimasel päeval, siis jääb veel aega 2 kuud müüja poole pöördumiseks. s.t võib müüja poole pöörduda ka veel 38.kuul.

5. Mis on mul õigus nõuda müüjalt?

Teie õigused müüjalt nõuda on ära toodud VõS § 101 lõikes 1, kuid valdava enamuse probleemide praktilisel lahendamisel lähtutakse esmalt ikkagi  VõS § 222 lõikes 1 toodud ostja õigustest – ostjal on õigus nõuda müüjalt asja parandamist või asja asendamist.

6. Kuidas asja puudust müüjale näidata?

Kui puudusega asi on väikesemõõduline, minge kauplusesse ja näidake viga müüjale.

Suurte asjade puhul kutsuge kaupmees koju vaatama või leppige kokku asja transportimise osas – VõS §  222 lõige 4 “Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud.”      

7. Kas pöörduda müüja poole suuliselt või kirjalikult?

Müüja poole võib pöörduda esmaselt ka suuliselt. Kui suuline pöördumine ei anna aga tulemusi, tuleb  pretensioon esitada kirjalikult ja sellele lisada müügidokumendi koopia. Kõige parem on koheselt esitada kirjalik pretensioon. Kirjalik pretensioon tuleb esitada kahes eksemplaris, kusjuures on õigus nõuda ostjale jääva pretensiooni viseerimist vastuvõtu kuupäeva ja müüja allkirjaga..

8. Kuidas kirjutada pretensiooni?

Pretensioonis peab olema kirjas, kelle poole Te pöördute (kaupluse nime ja aadressi saate ostutšekilt), Teie nimi ja kontaktandmed, millal asja ostsite ning lühikirjeldus sellest, mis on juhtunud ja kellega olete suhelnud probleemi lahendamiseks, milline on asja puudus ja missugust lahendust soovite- kas asi parandada või asendada või juba raha tagasi.

9. Kes peab tõendama puuduse tekkimise põhjuse?

VõS § 218 lõike 2 kohaselt – Kui puudus ilmneb kuue kuu jooksul asja üleandmise päevast, siis eeldatakse, et see puudus oli asjal juba asja üleandmise hetkel.  Seega, kui puudus ilmnes esimese kuu kuu jooksul, siis eeldatakse, et üleandmise hetkel oli see puudus varjatud kujul ja seetõttu on müüjal kohustus tõendada  ja tõenduskulud kanda isegi siis, kui ostja on vea põhjustanud.        

10. Kuidas käituda, kui puudus ilmes pärast 6 kuulist kasutamist?

Kõigepealt tuleb pöörduda probleemiga ikka müüja poole. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis on vaja vea põhjus tõendada ekspertiisi abil. Müüjale tuleb teatada ekspertiisi võimalik maksumus. Kui ekspertiisi tulemus on, et asja puudus on tingitud tehnoloogilisest veast, tuleb kirjalikult esitada juba oma nõue müüjale – kas soovite parandamist või asendamist või on juba õigus nõuda raha tagasi.

11. Mis juhtudel on õigus müüjalt  raha tagasi küsida?

VõS §  223 kohaselt on tarbijal õigus nõuda raha tagasi, kui on tegemist müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega kui asja parandamine ebaõnnestub (NB! sõna “parandamine” on siin ainsuses s.t. parandamine võib toimuda ainult üks kord) või asendamine ei ole võimalik või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul (mõistlikuks ajaks on kaks nädalat), samuti kui asja parandamisega või asendamisega on tarbijale tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi.

12. Ma ei ole nõus müüja poolt pakutud lahendiga, kas ainuke võimalus on kohtu poole pöörduda?

Tarbijal on õigus kasutada ka probleemi kohtuvälist lahendamist s.t. pöörduda läbi Tarbijakaitseameti tarbijakaebuste komisjoni poole. Tarbijakaebuste komisjon käsitleb probleeme nende asjade korral, mille väärtus on 300 või enam krooni.