Äsja lõppenud musta reede kampaania on sujuvalt üle läinud jõulukingituste jahtimiseks – ostukeskuste parklad on pungil autosid täis ning võib ette kujutada, milline koormus on e-poodidel. Veebipoest kiirustades ostmisel võivad nii mõnedki tähtsad asjaolud tarbijal tähelepanuta jääda ja tähendada õnnetut ostukogemust – pole kinki, pole raha.

Et jõulud ei saabuks varem kui kingitused, tuleb kõigepealt enne e-poest ostmist müüja lubatavale tarneajale pilk peale visata, sest tähtajad on kaupluste lõikes erinevad. Oluline vahe tuleb sisse ka sellest, kas kaup saadetakse teele  Eestist, Euroopast või kaugemalt, näiteks Ameerika Ühendriikidest või Hiinast.

Euroopa Liidu (EL) riikides, Norras ja Islandil registreeritud ettevõtetelt ostes on tarbijad kindlustatud enam-vähem ühesuguste õigustega. Need õigused ei kehti ostude korral, mis on tehtud väljaspool loetletud riike ehk kolmandatest riikidest, näiteks Hiinast, USAst jm.  Näiteks võib EL sisese ostu puhul võib tarbija kaubal esineva puuduse korral arvestada vähemalt kaheaastase pretensiooni esitamise õigusega.

Kui kaupleja asub väljaspool ELi, ei ole see tingimata ohu märk, vaid tuleb arvestada, et sellise tehingu korral ei reguleeri sinu õigusi liidus kehtivad reeglid. Tellimisel väljastpoolt ELi tuleb kindlasti arvestada, et hinnale võivad lisanduda erinevad maksud. Seejuures tasub selgeks teha ka tollimaksude tagasiküsimise võimalused, kui tekib soov ostetud kaup tagasi saata (kui kaupleja sellist võimalust üldse pakub). Kolmandatest riikidest tellitavad kaubad peavad vastama liidus kehtivatele kaupade märgistamise nõuetele, vastasel juhul võib juhtuda, et kaup kuulub tollis kinnipidamisele ja hävitamisele.

Kuidas ära tunda petupoodi?

Petturlike veebipoodide äratundmine ei ole alati lihtne, ent on mitmeid võimalusi, mida kontrollides võid end halvast ostuotsusest päästa. Vaata, millised andmeid kaupleja enda kohta avaldab – kas on tema ärinimi, aadress, telefoninumber. E-poed, mille kontaktide lingi alt ei avane andmeid kaupleja kohta, vaid pakutakse võimalust võtta veebivormi kasutades kauplejaga ühendust, ei ole usaldusväärsed.

Kellele ja kuidas tuleb teha makse?

Eesti e-poodides on kõige enam levinud pangalingiga ja krediitkaardiga maksmine. Rahvusvaheliste e-poodide puhul on kõige tavapärasem krediitkaardiga makse või Paypal, mõlemad pakuvad võimalusi raha tagasi saamiseks, kui ost läheb nässu, näiteks kaup ei saabu või on defektne ning müüja keeldub probleemi lahendamast.

Kui müüja palub tarbijal raha üle kanda Western Unioni kaudu, on see märk sellest, et tehingu teiseks osapooleks on eraisik. Kahe eraisiku vahel sõlmitud tehingutele ei kohaldu tarbijakaitsereeglid ning puudub võimalus saada tarbijakaitseasutustelt abi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks.

Oska eristada originaal- ja võltstooteid

Enne jõule hoogustuvad ka sellised veebileheküljed, kust leiab nö bränditooteid või kaubamärgi kaupu. Isegi kui toote pilt või kirjeldus tundub tõetruu, kuid veebiaadress sisaldab selliseid sõnu nagu online, stock, supreme, cheap, sale jms, peaks enne ostu sooritamist kaaluma, kas tegemist on ikka originaaltoodetega. Kui toodete hind on tavahinnast kordi väiksem või disainertooteid pakutakse enneolematult odava hinnaga, tasub pigem ost katki jätta.

On laialt teada, et võltsinguid ostes võib pettuda toote kvaliteedis ja võltsingud on vastuolus autorikaitsereeglitega. Paraku sageli ei teata, et võltsitud toote tellijat võib ka karistada, sealhulgas ka kriminaalkorras. Mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides on kohaliku seadusega ette nähtud mitmeid sanktsioone, mida ei rakendata üksnes võltskauba müüjatele, vaid ka ostjatele. Nii võib Lätis võltsingu ostjat tabada rahatrahv 70 kuni 350 euroni. Horvaatias küündib maksimaalne trahvisumma 1500 euroni ning Austrias võib toll võltskauba üle piiri toojat karistada kuni 15 000 eurose trahviga. Iirimaa seadused võimaldavad teatud olukordades lisaks trahvile rakendada vangistust. Itaalias on samuti karistatav nii võltskauba müümine kui ka ostmine.

Ürituse pilet võib olla nimeline

Elamusturism on vägagi levinud turismivorm ning piletid mõnele ägedale üritusele sobivad suurepäraselt jõulupakki. Aga siin tuleb arvestada, et sageli võivad müüdavad piletid olla nimelised! Paljud rahvusvaheliste festivalide ja suurte spordisündmuste korraldajad on pileti järelturul hangeldajate tõrjumiseks hakanud müüma pileteid, mille soetamisel tuleb enne ostu sooritamist raporteerida külastajate nimed, mida reaalselt kontrollitakse isiku tõendava dokumendi alusel ürituse alale sissepääsul. Kui nime piletil ja dokumendil ei klapi, võivad korraldajad külastaja sissepääsust keelduda.

Abi probleemide korral

Selleks, et tarbijad tunneksid end teistest liikmesriikidest oste sooritades sama kindlalt kui koduriigis, on loodud igasse liikmesriiki, ka Norrasse ja Islandile, spetsiaalsed Euroopa tarbija nõustamiskeskused ehk ECC-keskused (European Consumer Centres), mis nõustavad ja abistavad piiriüleste probleemide lahendamisel. Eestis tegutseb keskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koosseisus ning on igal aastal abiks tuhandete tarbijate probleemide lahendamisel. Tarbijad leiavad teavet oma õiguste kohta keskuse veebilehelt www.consumer.ee või Instagramist www.instagram.com/eccestonia.

Kristina Tammaru
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, TTJA

Tarbija üks põhiõigusi on võimalus pöörduda puuduse ilmnemisel kaupleja poole kahe aasta jooksul. Selle kahe aasta jooksul tekkinud tootmisdefekt kas parandatakse või toode asendatakse. Asja asendamine tähendab täpselt samasuguse toote asemele andmist ehk kõik tingimused peavad olema samad, nt värv, suurus, mudel jne. Kuivõrd seaduses pole olukorda selgelt reguleeritud, on  TTJA  seisukohal, et asja parandamise või asendamise korral hakkab asja parandatud osa/vahetatud asja suhtes kehtima uus kaheaastane pretensiooni esitamise õigus.

Tihti kurdavad tarbijad, et parandamine võtab liiga kaua aega. Paraku seadus ei sätesta, milline on mõistlik parandamise aeg. Selles küsimuses on TTJA seisukohal, et parandamine ei tohiks kesta üldjuhul kauem kui paar nädalat, tehniliselt keerukamate kaupade puhul mitte üle 3-4 nädala. Kui kaupleja ei suuda selle aja jooksul asja ära parandada, võib seda hinnata kui ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist, mis annab tarbijale õiguse raha tagasi nõuda. Põhjendamatute ebamugavuste tekitamine tähendab seejuures tarbija asjatut jooksutamist, ootamist, samuti erinevate kulutuste tekkimist sel ajal, kui asi on remondis.

Lisaks  soovib TTJA juhtida tähelepanu asjaolule, et ostu tõendamist kui sellist ei ole võlaõigusseaduses reguleeritud. Seepärast võib ostu sooritamist tõendada mitmel erineval viisil nt ostutšeki, arve, pangaväljavõtte või mõne muu dokumendiga, millest nähtub tehingu sooritamise aeg ning pooled. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on seisukohal, et kauplejal ei ole alust keelduda kaebuse vastuvõtmisest, kui tarbija esitab tõendina pangaväljavõtte.

Lõpetuseks soovitab Amet eelkõige e-kauplejatel üle vaadata e-poes kehtivad tagastustingimused, et need ei sisaldaks 14-päevase taganemisõiguse välistust voodimadratsitele, -katetele ja -kattemadratsitele.

Nimelt on Euroopa Kohus jõudnud järeldusele, et mõiste „suletud kaup, mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning mis on pärast kohaletoimetamist avatud“, ei hõlma sellist kaupa nagu madrats, mille pakendi on tarbija pärast kauba kättesaamist eemaldanud.

See tähendab, et e-kauplusest ostetud voodimadratsid, -katted, ja -kattemadratsid ei kuulu tervisekaitseliste ega hügieeniliste kaupade hulka ning selliseid tooteid saab 14 päeva jooksul tagastada isegi siis, kui kauba pakend on avatud. Samas peab tarbija silmas pidama, et ta ei tohi toodet kasutada enamal määral kui ta oleks seda teinud tavakaupluses ostes.

Juhul kui kaupleja hinnangul on tarbija kasutanud tagastatavat kaupa rohkem kui oli vaja sellega tutvumiseks ja selle omadustes veendumiseks, siis ei kaota tarbija taganemisõigust, kuid kauplejal on õigus vähendada tarbijale tagasimakstavat summat. Tagasimaksmisele kuuluva summa osas tuleb tarbijal ja kauplejal kokku leppida. Kokkuleppe mittesaavutamisel on tarbijal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks tarbijavaidluse komisjoni.

Uuendatud juhend on leitav siit.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

10.12.2019

PRESSITEADE

08.10.2019

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juhib oktoobri jooksul tarbijate ja kauplejate tähelepanu targale e-poodlemisele. Esmaspäeval, 7. oktoobril algas neli nädalat kestev teavituskampaania „Osta targalt. Kauple korrektselt. Ka e-poes!“. 

Eestis on üle 5000 e-poe ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võttis sel suvel luubi alla neist 500. Ühelt poolt soovis TTJA saada ülevaate Eesti e-kaubanduse turust, teisalt näha, kui korrektselt on e-poed oma tingimustes kajastanud seadusest tulenevaid nõudeid.

Tulemustest selgus, et kaheksal protsendil kõikidest kontrollitud e-kauplustest ei olnud ühtegi puudust. Tarbija jaoks olulisimast - 14-päevasest taganemisõigusest ja pretensiooni esitamise õigusest – olid korrektselt infot andnud üle 60% kõikidest vaadeldud e-kauplejatest. Paljud ettevõtjad eksisid pisiasjades, näiteks puudus info tarbijavaidluste komisjoni kohta või kodulehel ei olnud taganemisavalduse tüüpvormi.

„E-kaubanduse mahud kasvavad igal aastal, samuti ka tarbijavaidluste komisjoni jõudvate vaidluste arv. Seetõttu on oluline kõnetada mõlemat osapoolt, et nii tarbijad kui ettevõtjad teaksid, millised on nende õigused ja kohustused e-poodidest ostes või e-kauplusi pidades,“ selgitab kampaania eestkõneleja TTJA tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael. Nelja nädala jooksul jagab TTJA e-kaubanduse kohta nõuandeid nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. „Lisaks anname erinevaid soovitusi ettevõtjatele ka e-kirja teel ning oktoobri lõpus korraldame e-kaubanduse teemalise veebiseminari,“ lisab Tael.

E-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät sõnas, et TTJA tagasiside ettevõtjatele andis aluse senisest tihedamaks koostööks liidu ja ameti vahel. „Nii liidule kui ka ametile on oluline Eesti e-poodide turvalisus ning igati mõistlik on tegeleda sellega üheskoos.“ Alates 2010. aastast on E-kaubanduse Liit tarbija turvalisuse tingimustele vastanud e-poodidele välja andnud „Turvalise ostukoha” usaldusmärgist. „Sellest sügistest teeme koostööd TTJA ekspertidega ehk E-kaubanduse liit küsib enne märgise väljastamist TTJA-lt, kas taotleja kohta on TTJA-le tulnud kaebusi. See oluline samm aitab tõsta Eesti e-poodide taset ja usaldust,“ on Väät lootusrikas.

 

Lisainfot nii tarbijale kui ettevõtjale leiab https://ostatargalt.ee/ekaubandus/  ja https://ostatargalt.ee/ekauplejale/        

Uuringuga saab tutvuda TTJA kodulehel https://www.ttja.ee/et/tarbijale/tarbijaoigustest-ettevotjatele/e-kaubandus

 

Anne-Mai Helemäe

Kommunikatsiooniekspert

+372 6201 702

www.ttja.ee | Pronksi 12, Tallinn 10117

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade 
29. august 2019

Viis peamist tarbijamuret välismaiste kauplejatega

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole pöördub enam kui tuhat tarbijat aastas, kes soovivad nõu või abi olukorras, mil kauba või teenuse müünud kauplejaga on tekkinud probleeme. Keskus reastas kõige enam probleeme tekitanud tarbijamured.

Esimene koht: e-kaubandus

E-kaubandus oma populaarsuse tõttu põhjustab ka kõige enam kaebusi. Peamiseks mureks on olukorrad, mil tarbija on tellimisel kauba eest maksnud, ent kaup jääb tulemata ning välisriigis asuva kauplejaga kontakti saamine ei õnnestu. „Praegu levinud kaebuste puhul on näha, et toodete mittesaatmine on iseloomulik pigem petturlikele ja fiktiivsetele e-poodidele. Tasub teada, et tarbija saab e-ostude õnnestumiseks ise väga palju ära teha. Sageli taustauuring ja eeltöö annavad signaali, kui tegemist ei ole ausa kauplejaga,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru. Legaalsete kauplejate ja tarbijate vahel esinevad eelkõige lepingulised vaidlused, näiteks kui kaup on puudusega, defekti tekkepõhjuse tõendamine jms. „Varasemast enam on tarbijad teadlikud ka EL-s kehtivast 14-päevasest taganemisõigusest ja geoblokeeringu keelust ning oskavad oma õigusi ka nõuda,“ lisas Tammaru.

Teine koht: lennureisija õigused

Lennureisija õigustega seotud kaebused on aastatega väga jõudsalt kasvanud. Muidugi inimesed ka reisivad järjest enam ja tõusnud on teadlikkus oma õigustest. Eelkõige on lennukaebused seotud teatud olukordades, näiteks lennu hilinemine või tühistamine, tarbijale antud õigusega rahaliseks hüvitise küsimiseks, ent lennufirma keeldub selle maksmisest. „On näha, et tarbijad on aja jooksul lennufirmaga suhtlemisel teadlikumad ja oskavad oma õigusi nõuda juba lennu hilinemise või tühistamise ajal,“ tõdes Tammaru. Samal ajal on sagenenud juhtumid, mil tarbijad tegutsevad lennu hilinemisel või tühistamisel aga ka pagasiga seotud probleemide korral ilma lennuvedajaga konsulteerimata, eeldades ekslikult, et neil on hiljem õigus nõuda kõikide tehtud kulutuste hüvitamist.

 

Kolmas koht: majutusteenused

Majutusteenustega seotud kaebused on kasvanud just viimastel aastatel ja eelkõige seoses sellega, et välismaal majutuse broneerimist pakkuvate portaalide arv on jõudsalt kasvanud. Broneerimiseks kasutakse vahendusportaale ning seal kuvatud teabega ei tutvuta piisavalt ning hiljem pettutakse majutusteenuse kvaliteedis, majutuse tingimustes või selles, et ei saa broneeringut tasuta tühistada. Majutuseteenuste puhul on oluline teada seda, et selle kvaliteediga mittenõustumisel, tuleks kaebus esitada kohapeal ehk hotellis, mitte tagantjärgi kui teenuste tarbimine on juba lõppenud.

 

Neljas koht: autorent

Autorendikaebused on läbi aastate olnud üheks sagedaseks piiriülese kaebuse põhjuseks. Kaebuste sisu on olnud sarnase iseloomuga – krediitkaardilt on tarbijat teavitamata maha võetud liigsed summad ning asjaolu, et rendifirmad ei vasta tarbijate kaebustele.

 

Viies koht: kaebuse lahendamise võimalused 

Järjest sagedamini pöörduvad tarbijad nõustamiskeskuse poole üldise teabe saamiseks, et kas ja kuidas on võimalik kaebust lahendada, kui kaupleja asub teises riigis. „Vajadus piiriüleste tehingutega seotud vaidluste lahendamiseks kasvab, sest eestlased reisivad järjest enam ning samuti on interneti vahendusel järjest rohkem teenuseid ja kaupu suunatud ka Eesti turule“ sõnas Tammaru.

 

Rohkem teavet oma õiguste ning vaidluse lahendamise võimaluste kohta saab lugeda EL tarbija nõustamiskeskuse veebilehelt www.consumer.ee

 

Lisainfo:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 510 1729, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Sarnaselt muudele transpordiliikidele, kehtivad ka laevareiside puhul Euroopa Liidu reisija õigused. Näiteks ei tohi küsida kõrgemat piletihinda sõltuvalt reisija kodakondsusest või ostukohast, samuti on reisijail õigused juhul, kui reis hilineb või tühistatakse. Reisija võib küsida tagasi kuni pool makstud piletihinnast või reisimisest üldse loobuda.

Lisaks üldistele õigustele on reisijal õigus saada olukorrast teavet, vajadusel abi ning teatud olukordades ka õigus keelduda reisimisest ning nõuda ka muid alternatiive sihtkohta jõudmiseks. Näiteks laeva hilinemise korral on reisijal õigus saada teavet olukorrast ning eeldatavast väljumis- ja saabumisajast niipea, kui see teave saab kättesaadavaks. Reisijal võib olla õigus ka söögile-joogile ning majutusele, kui see on vajalik.

Kui laeva väljumine hilineb üle 90 minuti, on reisijal õigus reisimisest loobuda ja saada tagasi kogu makstud piletiraha. Vajadusel tuleb reisijale võimaldada ka tasuta tagasisõit algsesse lähtekohta.

Hilinemisel üle 90 minuti on reisijal õigus nõuda ka tasuta transporti sihtkohta kas teist teed mööda või teise laevaga. Soovi korral võib reisija vedajaga kokku leppida ümberbroneerimise hilisemale kuupäevale, kui see reisijale rohkem sobib.

Sõltuvalt, kui kaua laev sihtkohta jõudmisel hilineb, võib reisijal olla õigus hüvitisele, mis moodustab piletihinnast 25 kuni 50 protsenti. Tasub teada, et reisijal ei ole õigust hüvitisele, kui tal on lahtise väljumisajaga pilet, teda teavitati hilinemisest enne pileti ostmist, ta ise põhjustas hilinemise, ilmastikuolud ohustasid laeva ohutut käitamist või kui tegu oli erakorraliste asjaoludega.

Tasub teada, et eelnimetatud reisija õigused kehtivad juhul, kui tegemist on reisiga, mis lahkub mõnest ELis asuvast sadamast mis tahes laevaettevõtja laevaga või laevareis saabub mõnda ELis asuvasse sadamasse mis tahes laevaettevõtja laevaga.

Neid eeskirju ei kohaldata:

  • laevade puhul, mille pardale mahub vähem kui 13 reisijat;
  • laevade puhul, millel ei ole rohkem kui 3 meeskonnaliiget;
  • laevade puhul, mis läbivad vähem kui 500 meetrise vahemaa (ühel suunal);
  • suurema osa ajalooliste laevade puhul;
  • ekskursiooni- ja turismilaevade puhul – kui neil puuduvad majutusvõimalused või kui majutus laeva pardal ei ületa 2 ööd.

Laevareisi hilinemise või tühistamise korral on reisijal õigus esitada laevafirmale kaebus. Kui probleemi ise lahendada ei õnnestu, on võimalus pöörduda Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametisse. Piiriüleste kaebustega tegeleb ameti juures tegutsev Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus.

Lae oma nutiseadmesse reisija õiguste äpp „ECC net Travel app“, mis on hea abiline ootamatuteks olukordadeks reisil:

  1. Apple app store’ist,
  2. Google Playstore’ist,
  3. Windows Apps+GamesStore’ist.

 

Loe lähemalt:

Rohkem infot:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, 510 1729, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193, +372 5845 2323
E-post: tartutarbija@gmail.com, tiiu.muursepp@ut.ee
EenetLeia meid Facebookist!