Üksikasjad Viimati uuendatud: 27 Juuli 2020 Lisatud: 09 Oktoober 2012

Kui kaupleja küsib ettemaksu kaupade ja teenuste korral, mille kättetoimetamine ja osutamine toimub maksmisest hiljem

Aprillini 2011 kehtinud korra alusel ei võinud kaupleja kaupadelt ja teenustelt, mille kättetoimetamine ja osutamine toimus maksmisest hiljem, küsida 100% (lubatud maksimum oli 50%) ettemaksu. Jaanuaris 2011 läbis riigikogus kolmanda lugemise võlaõigusseaduse muudatusettepanek, mis jõustus aprillis 2011 ning millega senine piirang kaotati.

Tarbijakaitseamet pöörab kõigi kauplejate tähelepanu asjaolule, et endiselt jääb jõusse võlaõigusseaduses regulatsioon, millisega nähakse ette, et Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette teise lepingupoole kohustus tasuda ebamõistlikult suur ettemaks enne seda, kui tingimuse kasutaja oma kohustuse täidab.

Eelnimetatud muudatus tingib Tarbijakaitseameti tähelepanu suunamise senisest enam kauplejate ettemaksuga seotud tüüpsetele nõuetele ja tingimustele ning seda just eriti tarbijailt nõutava ettemaksu suuruse mõistlikkusest lähtuvalt.

Ettemaksu nõudmiseks peab kauplejal olema põhjendatud vajadus ja  viimaseks ei saa olla vaid tarbija kohustus ettevõtja riski maandamiseks. Juhul kui tarbijalt nõutav ettemaks on ilmselgelt ebamõistlikult suur, siis nõuab Tarbijakaitseamet, tuginedes võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse asjakohastele sätetele, kauplejalt tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. Vajadusel saab Tarbijakaitseamet seda teha ka kohtu poole pöördudes.

Andres Sooniste lausus: „On ilmselge, et pikaajaliselt tarbijate usalduseta ei saa konkurentsi tingimustes turul eksisteerida ükski ettevõte. Seetõttu on üldjuhul turu mõistliku tasakaalu võti ehk rahakott peaasjalikult tarbija käes ning ebausaldusväärse ettevõtja puhul ei peaks selle suu ka mitte kunagi avanema.“

Kui tarbijale pakutakse kaupade ja teenuste pikaajalise tarne- või teostamistähtaegade juures vaid 100% ettemaksu võimalust ja/või, kui ettevõtja usaldusväärsus teie silmis on kaheldav jne, on mõistlik :

1.      Otsida alternatiive, kus tarbija risk ei oleks tasakaalust väljas (N: tarbija risk 100% ja ettevõtja oma 0%);

2.      Otsida võimalusi maksete teostamiseks deposiitarvete (kolmanda isiku) kaudu N:, kus raha kantakse ettevõtjale deposiitarvelt üle vaid juhul, kui kaup on tarbijale kätte toimetatud ja viimane seda kinnitab;

3.      Maksta krediitkaardiga, kus ebaausa kaupleja otsa komistanuil on suurem võimalus ettemakstud summa panga abiga tagasi saada;

4.      Enne lõpliku ostuotsuse tegemist otsida informatsiooni ettevõtja senise kasutatava tarbijasuhetes kasutatava äripraktika kohta;

5.      Eelistada kauplejaid, kes kasutavad lunaraha teenust, kus tasuda tuleb kullerile või postkontoris kauba kättesaamisel;

6.      Tingida, tingida ja veel kord tingida!