Säästev tarbimine - arhiiv

Tuletame meelde, et tarbijatel, kes soovivad oma elektrilepingut muuta, tuleb kehtiv leping üles öelda hiljemalt enne 30.novembrit ja uus leping sõlmida enne 10.detsembrit.  Sel juhul hakkab uus leping kehtima 01.jaanuarist 2014

Eesti Energia klientidel on võimalus lepingu automaatseks pikenemiseks. 

 

Üldteenus avatud elektriturul

 

Üldteenuse hind jaanuaris 2013 oli 5,84 senti kilovatttunni (kWh)kohta ja veebruaris 5,54 senti/kWh.  Üldteenust tarbivad avatud elektriturul kodukliendid ja väikeäritarbijad , kellede peakaitse on kuni 63 amprit ja kes ei ole jõudnud või ei soovi elektrimüüjat valida.

 

Üldteenuse marginaal oli veebruaris 0,72 senti kWh kohta.

 

  • Eesti Energia (EE) kodulehel on info:  „Üldteenuse müügimarginaal kujuneb tõenäoliselt elektrimüüjate pakkumistest kalimaks. Kuigi üldteenuse klientide teenindamise kulud on müüja jaoks sama suured kui elektrilepingu sõlminud klientidel, tarbivad üldteenusele jäänud kliendid kokku palju vähem energiat kui elektrilepingu sõlminud kliendid. Just see asjaolu muudabki üldteenuse müügimarginaali hinna kallimaks.“

 

Võrdleme www.minuelekter.ee abil muutuva hinnapaketi mõningaid müügimarginaale

Börsihinna marginaal, senti/ KWh

Pakett

0,22

220 Börsihinnaga igakuise ettemaksuga

0,24

220 Börsihinnaga

0,29

EE Muutuv pakett

0,39

Elektrum Börsi Klõps

 

Üldteenuse müügimarginaal 0,72 senti/kWh  on seega tunduvalt kallim kui muutuvate pakettide müügimarginaalid.

 

Soovitame tarbijatel, kellel on veel senini elektrilepingud sõlmimata, seda kindlasti teha .

Selline põhjendus EE poolt (vt  ülalpool EE kodulehe infot) on meie arvates ainult enda huvides kindlustada rahavooge, neile on jäänud  177 364 üldteenuse mõõtepunktiga  tarbijat.  Pöördume vastava avaldusega EE ja Konkurentsiameti poole.

 

 

Kui Te ei valinud elektripaketti eelmise aasta detsembris, siis nüüd kuni 10.jaanuarini on Teil  võimalus  valida elektripaketti, mis hakkab kehtima 1.veebruarist k.a.

 

Võimalusi selleks on mitmeid:  kas otse pöörduda elektrimüüjate poole või kasutades näiteks portaali www.minuelekter.ee abi.  Selles portaalis on tarbijal võimalus näha  kui suur on tema elektri kogukulu kuus   erinevate elektrimüüjate ja erinevate elektripakettide korral.  Elektri kogukulu arvutamiseks kasutatud elektri- ja võrgupaketi tariife saab teada Hinnainfo abil.

 

9.jaanuari seisuga on 4 odavamat elektripaketti  alates 1.02.2013 :

Elektritarbimise tingimused:      Aastane elektritarbimine 2000 kWh

Leping kuni 1 aasta
Fikseeritud hind, 1 tariifne
Võrguteenuse pakkuja Elektrilevi
Võrguteenus  ampritasuta

 

 

energia põhitariif   senti/kWh

220energia

220 garanteeritud alaneva hinnaga ettemaksega    6 kuud

5,79

Elektrum

Pereklõps  8 kuud

5,83

220energia

220 garanteeritud alaneva hinnaga  6 kuud

5,84

Eesti Energia

Kindel  pakett  6 kuud

5,86


Infoallikas  www.minuelekter.ee 9.jaanuaril 2013

 

Märkus :

Eesti Energia elektrienergia kWh (koos käibemaksuga) maksis 2012.a. detsembris  3,78 senti.

Seega on elektrienergia hind vastavalt ülaltoodud tabelile  55% kallim.

 

Kui uurid erinevate müüjate pakkumisi, pööra pakkumiste võrdlemisel peale hinna ka tähelepanu lepingutingimustele (näiteks mis toimub enne lepingu lõppemist, kas tuletakse meelde, lõpeb või pikeneb automaatselt, mis tingimustel pikeneb jne.)

 

  • Kui midagi jääb segaseks, võta telefoni või e-kirja teel kontakti müüjaga ja küsi
  • Oled valmis lepingu sõlmimiseks alles siis, kui oled saanud vastused oma küsimustele
  • Ära torma, uue elektrilepingu pead soovi korral sõlmima enne 10.detsembrit 2012.a.  ja see hakkab siis kehtima alates 1.jaanuar 2013.a.
  • Enne lepingu allkirjastamist tee endale selgeks:
  1. kas ja kuidas on võimalik lepingut lõpetada või pakette vahetada
  2. millal on elektrinäitude andmise aeg ja kuidas seda teha ning mis juhtub siis, kui näit ununeb andmata ( reeglina tuleb näit edaspidi edastada nagu praegu – ehk võrguettevõtjale)
  3. kas saad võrguteenuse ja elektri arve koos või eraldi
  4. millal on arve tasumise aeg  ja mis võib juhtuda siis kui hilined maksmisega
  5. kuidas hakkab ettevõtja riketest ja plaanilistest elektrikatkestustest teavitama
  6. kuidas ja kellele pead teada andma riketest ja elektrikatkestustest ( reeglina teavitada oma võrguettevõtjat)
  7. kuidas ja kellele esitada probleemide korral kaebus

 

Pea meeles,et Sinu võrguettevõtjaga varasemalt sõlmitud leping ei muutu  (näiteks EE tütarettevõtte OÜ Elektrilevi või Fortum jne).

Kui elektri ostmiseks jääb eraldi uus leping sõlmimata, varustab Sind elektriga edasi võrguettevõtja nn üldteenuse kaudu seni kui teed lepingu elektrimüüjaga.

 

UUE elektrimüüjaga pead lepingu sõlmima vähemalt 21 päeva enne kuu vahetust. (näiteks kui tahad mõne elektrimüüjaga liituda 1. veebruarist 2013,  peaksid lepingu sõlmima enne 10.jaanuari 2013.a.  või kui soovid uut elektrimüüjat hakata kasutama 1.aprillist, pead lepingu sõlmima hiljemalt 10. märtsiks).

 

TEADMISEKS

Elektritarbijatel on võimalik näha interneti aadressil: http://andmeladu.elering.ee oma elektritarbimiskohtadega seotud lepinguid ja oma elektritarbimise andmeid möödanikus.

Elektrimüüjatest sõltumatute  portaalide vahendusel on võimalik võrrelda erinevate elektrimüüjate pakette, et teha endale sobilik valik: kas www.energiaturg.ee ,www.elektrihind.ee või www.minuelekter.ee (seisuga 1.nov.2012).

Võibolla on esialgu suvila või suvekodu puhul, kus pole aastaringselt elektritarbimist (reeglina on tarbimine üsna väike) kasutada oma võrguettevõtja poolt pakutavat üldteenust ( kui ei ole elektri tarbimist, pole ka arvet). Seega teha valik alles kevadel.

Kindlasti tead, et elekter on vaid osa (ca 1/3) Sinu poolt makstavast elektriarvest.Seega elektripaketi valikul arvesta, et sinna  lisanduvad võrguettevõtja poolt võrguteenus, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja lõpuks käibemaks.

 

 

Kui uurid erinevate müüjate pakkumisi, pööra pakkumiste võrdlemisel peale hinna ka tähelepanu lepingutingimustele (näiteks mis toimub enne lepingu lõppemist, kas tuletakse meelde, lõpeb või pikeneb automaatselt, mis tingimustel pikeneb jne.)

 

  • Kui midagi jääb segaseks, võta telefoni või e-kirja teel kontakti müüjaga ja küsi
  • Oled valmis lepingu sõlmimiseks alles siis, kui oled saanud vastused oma küsimustele 
  • Ära torma, uue elektrilepingu pead soovi korral sõlmima enne 10.detsembrit 2012.a.  ja see hakkab siis kehtima alates 1.jaanuar 2013.a. 
  • Enne lepingu allkirjastamist tee endale selgeks:
  1. kas ja kuidas on võimalik lepingut lõpetada või pakette vahetada
  2.  millal on elektrinäitude andmise aeg ja kuidas seda teha ning mis juhtub siis, kui näit ununeb andmata ( reeglina tuleb näit edaspidi edastada nagu praegu – ehk võrguettevõtjale)
  3. kas saad võrguteenuse ja elektri arve koos või eraldi
  4. millal on arve tasumise aeg  ja mis võib juhtuda siis kui hilined maksmisega
  5. kuidas hakkab ettevõtja riketest ja plaanilistest elektrikatkestustest teavitama
  6. kuidas ja kellele pead teada andma riketest ja elektrikatkestustest ( reeglina teavitada oma võrguettevõtjat)
  7. kuidas ja kellele esitada probleemide korral kaebus

 

 Pea meeles,et Sinu võrguettevõtjaga varasemalt sõlmitud leping ei muutu  (näiteks EE tütarettevõtte OÜ Elektrilevi või Fortum jne).

 Kui elektri ostmiseks jääb eraldi uus leping sõlmimata, varustab Sind elektriga edasi võrguettevõtja nn üldteenuse kaudu seni kui teed lepingu elektrimüüjaga.

 

UUE elektrimüüjaga pead lepingu sõlmima vähemalt 21 päeva enne kuu vahetust. (näiteks kui tahad mõne elektrimüüjaga liituda 1. veebruarist 2013,  peaksid lepingu sõlmima enne 10.jaanuari 2013.a.  või kui soovid uut elektrimüüjat hakata kasutama 1.aprillist, pead lepingu sõlmima hiljemalt 10. märtsiks).

 

 TEADMISEKS

Elektritarbijatel on võimalik näha interneti aadressil: http://andmeladu.elering.ee oma elektritarbimiskohtadega seotud lepinguid ja oma elektritarbimise andmeid möödanikus.

Elektrimüüjatest sõltumatute  portaalide vahendusel on võimalik võrrelda erinevate elektrimüüjate pakette, et teha endale sobilik valik: kas www.energiaturg.ee , www.elektrihind.ee  või www.minuelekter.ee (seisuga 1.nov.2012).

Võibolla on esialgu suvila või suvekodu puhul, kus pole aastaringselt elektritarbimist (reeglina on tarbimine üsna väike) kasutada oma võrguettevõtja poolt pakutavat üldteenust ( kui ei ole elektri tarbimist, pole ka arvet). Seega teha valik alles kevadel.

 Kindlasti tead, et elekter on vaid osa (ca 1/3) Sinu poolt makstavast elektriarvest. Seega elektripaketi valikul arvesta, et sinna  lisanduvad võrguettevõtja poolt võrguteenus, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja lõpuks käibemaks. 

 

 

 

 

Ikka ja jälle puutume kokku probleemiga, kus tarbija ei ole kursis jäätmekäitlusseadusega. Nimelt olukorras, kus lepingu sõlmijaks on olnud omavalitsus ei ole vajalik iga üksiku tarbija liitumine jäätmeveo firmaga. See tähendab seda, et kõik antud territooriumil elavad tarbijad loetakse automaatselt lepinguga liitunuks kuigi nad ise ei ole füüsiliselt kuhugi alla kirjutanud. Näiteks maapiirkondades sõlmib jäätmekäitlusfirmaga lepingu vallavalitsus. Kõik selle konkreetse valla elanikud loetakse lepinguga liitunuks ja neile esitatakse arved. Kindlasti peab aga tarbija olema teadlik veograafikust. Probleeme on tekitanud ka tühisõitude eest võetav tasu. Firma peab teatama tühisõidust vähemalt 24 tunni jooksul tarbijale. Hilisem teatamine on vaieldav. Samuti peaks need teated olema üle antud nii, et need ka kätte saadakse.

 

Jäätmeseadus

 

§ 69. Korraldatud jäätmeveoga liitumine

(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega.

(2) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

(3) Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra.

(4) Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas valla- või linnavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.

(6) Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registri andmete kohta.

 

§ 66. Korraldatud jäätmevedu

(1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.

(2) Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi.

(3) Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus.

(4) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega.

(5) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud.

(6) Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.

16.juunil 2011 algusega kell 16 Tartu Ülikooli Teadusraamatukogu seminariruumis nr 243
 
Ettekanded:


1. Tuuleenergia arengud Eestis - Hannes Verlis


2. Väiketuulikute kasutamisvõimalused Eestis -  Criss Uudam,  Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni arendusjuht


3. Kuidas täita kohustus - biokütuste 10% osakaal transpordis 2020.a? - Annika Päsik,  MKM säästva energia talitluse peaspetsialist

 

4.  Biogaas autokütusena. Olemasolev olukord ja arengud -  Jaanus Tamm, Tartu LV projektijuht


5.  Tartu reoveepuhasti anaeroobne settekäitlus -  Martin Zimmer, Tartu Veevärk AS


6. Küsimused-vastused. Arvamused. Kokkuvõte

2009 --- Lääne-Leedu Tarbijakaitse Föderatsiooni Nordplus Adult projektist "Säästlik eluviis: palju maksavad teadmised", kus ka meie organisatsioon oli üheks partneriks neljast. Projekti tulemusena valmis: a) kodulehekülg  www.darnusvartojimas.org ,  mis sisaldab informatsiooni

a) "SUSTAINABLE  LIFESTYLE: How much does the knowledge cost"  leedu, läti, eesti ja rootsi  keeles;

b) CD kogutud materjaliga "SUSTAINABLE  LIFESTYLE: How much does the knowledge cost?” leedu, läti, eesti ja rootsi  keeles.

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193 (info), +372 5845 2323 (nõustaja)
E-post: tartutarbija@gmail.com
EenetLeia meid Facebookist!