Tarbijaõigused - arhiiv

Kui ostad auto välismaal eraisikult või autoturult, tuleks jälgida, et autoga oleksid kaasas kõik dokumendid ning ostu-müügi leping oleks korrektne. On esinenud juhtumeid, kus tarbijat eksitatakse saksakeelsesse lepingusse kirjutatud väljenditega, millest tarbija täpselt aru ei saa ning seetõttu pannakse ta keerulisse olukorda.

Tavaliselt on automüügi vahendajal alati valmis standardleping, mis esitatakse ostjale alla kirjutamiseks. Enne allkirjastamist tuleb leping hoolega läbi lugeda. Kõik suuliselt või e-posti teel antud lubadused ning kokkulepped tuleb kirjalikult vormistada ka lepingus.

Lepingu sõlmimisel võib juhtuda, et tarbija kirjutab alla tingimustele, mida tegelikkuses ei mõista. Eriti tähelepanelik tasub olla võõrkeelsete lepingute puhul. Saksamaal on esinenud juhtumeid, kus müüjad püüavad vastutust vältida ja kirjutavad lepingus ostja nime ette Händler (kaupmees), Autohändler (autokaupmees) või Händlergeschäft (äritegevus) või Firma. Sellise ebaausa tingimuse eesmärgiks on luua olukord, kus kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud tehingu korral ei kehti tarbijakaitsereeglid ning tarbijakaitse ei saa probleemide korral sekkuda ega aidata.

Saksamaal tuleks vältida ka järgmiste väljendite, nagu Bastlerfahrzeug, Schrottwagen, zum Ausschlachten esinemist lepingus, millega viidatakse sellele, et auto kõlbab ainult vanarauaks või varuosadeks. Samuti võib juhtuda, et müüjad proovivad saksakeelsetes lepingutes väljendiga Ohne Garantie (ilma garantiita) vältida vastutust auto vigade eest.

Väljend Im Kundenauftrag osutab sellele, et kauplus müüb autot kellegi teise ülesandel. Siin võib peituda risk, et kauplus müüb autot eraisiku ülesandel ja sellisele tehingule, kus osapoolteks on kaks eraisikut, ei laiene tarbijakaitse reeglid.

Ettevaatlik tuleks olla ka sõprade või tuttavate kasutamisega proovisõidu tegemisel või müüjaga kokkulepete sõlmimisel ja tingimustega tutvumisel, sest hooletut tuttavat ei saa vastutusele võtta.

Alati tasub veenduda, et automüügil antakse kaasa kõik auto dokumendid. Ei tasu minna lubaduste õnge, et dokumendid saadetakse teile tagantjärele, sest auto registreerimiseks Eestis on vaja Maanteeametile esitada sõiduki dokumendid ja ostu-müügileping. Uutel Euroopa Liidu liikmesriikides väljastatud registreerimistunnistustel on kasutatud Euroopa Liidu sümboolikat. Samuti on dokumendil kirjas selle täpne nimetus kõikides Euroopa Liitu kuuluvate riikide keeltes ning see, millise osaga sellest dokumendist on tegemist.

Kontrollida tasub ka, kas sõiduki dokumendid, näiteks eelmise riigi registri poolt väljastatud registreerimistunnistus, oleksid ehtsad ja täielikud. Näiteks Saksamaa, Rootsi, Soome väljastatav registreerimistunnistus on kaheosaline. Seega, kui juhtub, et mingil põhjusel jäetakse sõiduki ostjale üks osa registreerimistunnistusest kaasa andmata, ei registreerita sõidukit Eestis.

Lisaks tuleb ostjal kindlasti veenduda, et sõiduki VIN-kood ei oleks rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav, sest nendel juhtudel välisriigist Eestisse toodud sõidukit ei registreerita.

Millele autot ostes tähelepanu pöörata?

Kui oled auto ostjana on ise välisriiki kohale sõitnud ning otsustanud sõiduki ostmise kasuks, siis:

  • tee proovisõit välja valitud sõidukiga selle tehnilise seisukorra välja selgitamiseks või lase seda teha müüjal (istu ise kõrvalistmel).
  • vaata sõiduk visuaalselt üle võimalikult valgustatud tingimustes, et näha võimalikke väliseid kerevigastusi, roostekahjustusi, aknaklaaside, tulede ning rehvide seisukorda.
  • veendu müüja isikus (isikut tõendava dokumendi ehtsus; kui müüja ei ole sõiduki omanik, siis volikirja olemasolus).
  • veendu sõiduki dokumentide (registreerimistunnistus, muu notariaalne sõiduki kasutamist õigustav volikiri või tunnistus) ehtsuses, nõua kindlasti originaaldokumentide esitamist. Ära lepi lubadusega, et originaaldokumendid saadetakse hiljem postiga.
  • kontrolli, kas ostetav sõiduk on sama, mille dokumendid müüja esitas (sõiduki esmase registreerimise kuupäev, mark, mudel, värvus jne);
  • kontrolli, kas sõiduki VIN-kood (17 sümbolist koosnev tehasetähis andmesildil ja keresse pressitud number) langeb kokku sõiduki registreerimistunnistusel olevaga ning kas VIN-koodi pole üritatud muuta või seda muul viisil mehaaniliselt töödelda.

Täpsemalt saab välismaalt auto ostmise kohta lugeda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse veebist http://www.ecc.ee/kasutatud-autode-ostmine-euroopas/.

Autor: Kristina Tammaru, tarbijakaitseamet, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja

MTÜ TARBIJATE KOOSTÖÖKODA

PRESSITEADE

15.03.2016

 15. märts on ülemaailmne tarbijaõiguste päev. Selle päeva tähistamine sai alguse Ameerika Ühendriikide presidendi J. F. Kennedy 15. märtsil 1962. aastal peetud kõnest.

Oma kõnes ütles Kennedy, et me kõik oleme tarbijad ning meie huvid peavad olema kaitstud erinevate pettuste, sealhulgas eksitava reklaami ja puuduliku märgistuse eest. Meile müüdavad tooted ei tohi olla ohtlikud ja meil peab olema valikuvõimalus..... Alates 1962. aastast tähistatakse just 15. märtsi rahvusvahelise tarbijaõiguste päevana, mille eesmärk on pöörata tavapärasest enam tähelepanu tarbijate õigustele.

Kemikaale leidub kõikjal meie ümber ja kõigis toodetes, mida ostame. Tarbijatoodetes leidub ka väga ohtlikke kemikaale. Meil on vaja palju teadlikum olla, selleks lugeda ja võrrelda erinevate toodete koostisosade loetelu, et leida ohutumat alternatiivi. Küsida teavet tootjalt ohtlike kemikalide sisalduse kohta. See on meie õigus ja kohustus, et iseennast kaitsta ja oma massiliste pöördumistega mõjutada tootjaid otsima alternatiive ohtlike kemikaalide kasutamisele nende poolt valmistatavates toodetes.

Kasutagem siis oma õigust  REACH artikkel 33 kohaselt. Vastavalt REACH Artikkel 33-le on tootjal kohustus: Alates kuupäevast, mil aine lisati kandidaatainete loetellu peavad ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna tarnijad, kes tarnivad tooteid, mis sisaldavad kandidaatainete loetelus olevaid aineid üle 0,1 massiprotsendi, oma klientidele edastama toote ohutuks kasutamiseks piisavat teavet.

Sama teave tuleb esitada tarbija taotlusel tarbijale 45 päeva jooksul alates taotluse saamisest. Kirja näidise, kuidas koostada kauplejale, tootjale või toote maaletoojale avaldust info küsimiseks kas selles tootes, mida tarbija kavatseb osta, sisaldub REACH kandidaatainete nimekirja kuuluvaid aineid üle 0,1 massiprotsendi, leiab http://www.thinkbefore.eu/wp-content/uploads/2012/02/Artikkel-33-voldik_veeb.pdf. Juhul kui tarbija 45 päeva jooksul vastust ei saa, tuleks tal võtta ühendust REACH kasutajatoega Eestis See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

„Rohkem teavet ohtlike kemikaalide kohta saab leida käsiraamatust “Ohtlikud kemikaalid tarbijatoodetes“ ühingu kodulehel
http://www.tartutarbija.ee/images/pdf/Kasiraamat_Ohtlikud_kemikaalid_tarbijatoodetes.pdf ütles Tarbijate Koostöökoja juhataja Tiiu Müürsepp.

Käsiraamat valmis Kodanike Euroopa sõpruslinnade meetme (Tartu Linnavalitsus-Stokholmi Linnavalitsus) projekti   „Ohutu jätkusuutlik kodanike ühiskond -Safe Sustainable Citizens Society“ tulemusena. Projekti  eesmärk oli kemikaaalide alase info ja kogemuste vahetus Põhjamaade-Rootsi ja Soome ning Balti Keskkonnafoorumi ekspertide kaasabil Eesti, Läti ja Leedu tarbijaorganisatsioonide aktiivile nende teadlikkuse suurendamiseks ja nende kaasamiseks saadud informatsiooni levitamisel teistele tarbijatele, et muutuksime EL aktiivseteks kodanikeks. Tiiu Müürsepp kommenteeris: “Selles käsiraamatus keskendutakse eriti problemaatilistele ainetele, hormoonsüsteemi kahjustavatele kemikaalidele, viidatakse tehtud uuringutele ja infomaterjalidele“.

Tarbijatel on õigus ja kohustus teada, millised ohtlikud ained võivad kuuluda meie igapäevaste tarbijatoodete  koostisesse. Head tarbijaõiguste päeva!

Lisainfo:

Tiiu Müürsepp

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

  1. Oleme suhteliselt sageli kokku puutunud kodanike probleemidega, mis ei ole tarbijaprobleemid. Nende lahendamisele ei saa meie kuidagi kaasa aidata.

Siia kuuluvad eraisikutevahelised ostu-müügitehingud kui ka teenuse osutamine. Ostetakse tuttavalt nt. auto, mis laguneb kohe varsti. Pöördutakse meie poole, aga see ei ole tarbijaprobleem. Tegu on kahe eraisikuga, kes omavahel on mingi tehingu teinud. Antud juhul tuleks pöörduda juristi poole ja siis kohtusse, et oma õigusi tõestada.

Sama kehtib ka eraisikult elamispinna üürimisel, kui ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut. Suusõnalised lepingud kehtivad seni, kuni mõlemad pooled seda järgivad.

Sel aastal pöördus meie poole kodanik, kes oli oma tuttavaga kokku leppinud toa üürimise hinna. Elektriarve tekitas paar kuud hiljem tüli. Omanik nõudis suurema summa maksmist, kui üürnik oli nõus maksma. Omanik ei olnud nõus üürnikule tooma kirjalikku näitude seisu. Üürnik arvas, et sel juhul jätab ta üldse kõik maksmata – tal puudub igasugune kirjalik siduv leping. Sellistel juhtudel tuleb pöörduda kohtu poole. Enne võiks juristiga nõu pidada.

  1. Tarbija probleemi ei saa lahendada kui tal ei ole ostu tõendavat dokumenti.

Pangaülekandega tehtud tehingud on tõestatavad. Tõestada ei saa tehinguid, kus nt. turul, puudub kassa-aparaat ja ostja ei ole tšekki lasknud kirjutada. Sama ka autoteenindustes, mis on väike-ettevõtted. Sel juhul jääb sõna sõna vastu ja tõde on raske välja selgitada.

Näiteks turult ostetud jalanõud. Probleemi tekkides võib tekkida olukord, kus tarbijal ei ole võimalik tõestada, et just selle konkreetse müüja käest on ostetud probleemne toode. Sellepärast tuleb ka turult ostetud kauba kohta küsida müügitšekk. Meie ei saa kaasa aidata probleemi lahendamisele, kui puudub ostu tõendav dokument.

  1. Meie poole pöörduvad tarbijad, kes ei ole veendunud enne ostu sooritamist, kas antud ost on neile vajalik. Tavaliselt on need juhtumid väga emotsionaalsed.

Üks konkreetne juhtum selle aasta algusest. Meie poole pöördus vanaproua, kes oli eelmisel aastal ostnud rahakoti. Nüüd käis ta poes ja soovis toodet tagastada põhjusel, et tema kätele ei ole antud rahakott sobilik. Pood keeldus raha tagasi maksmast. Proua põhjendus meile oli selline:“ See on ju täiesti korralik rahakott, midagi ei ole tal viga. Minu kätele ta aga ei sobi. Kas siis tarbija ei saa kuskilt õigust? Poed teevad, mida ise tahavad?“ Selgitasin olukorda seaduse poole pealt, aga proua jäi endale kindlaks, et ülekohus valitseb igal pool. Õigus toodet ümber vahetada või raha tagasi küsida on ainult juhul, kui tegu on vigase tootega. Millegipärast on tarbijatel mulje, et õigus on ka kvaliteetset toodet tagasi poodi viia ja raha tagasi nõuda. Loomulikult on võimalikud igasugused omavahelised kokkulepped, kui mõlemad pooled on nõus. Seadusest tulenevalt kvaliteetse toote tagastamist poodi nõuda ei saa.

  1. Palju probleeme on seotud teenustega, mida osutavad sideoperaatorid.

 

 

Tavaliselt on lepingud korrektselt allkirjastatud mõlemalt poolt. Samas on leping tarbijal läbi lugemata, tingimused pole selgeks tehtud ja hiljem on probleemid kerged tulema. Vabanduseks ei saa tuua seda, et lepinguvorm on väga pikk ja peenikeses kirjas. Sel juhul tuleb lasta leping endale ette lugeda. Teenusepakkujate tüüplepingutega on enne lepingu sõlmimist on võimalik ka internetis tutvuda. Siis oldaks ette valmistatud ja ka konkreetseid küsimusi oleks kohe võimalik esitada.

Selleaastane juhtum, kus tarbija sõlmis lepingu „Viasat“ esinduses. Probleemid tekkisid siis, kui tarbija jäi maksetega kimpu. Tarbija soovis siis üldse teenuse lõpetada. Firma omalt poolt oli nõus seda ka tegema, aga tarbija pidanuks leppetrahvi maksma. Siit siis ka tarbija pöördumine meie poole – tema ei suutnud esinduses lepingut läbi lugeda. Tal ei olnud selleks piisavalt aega, kiri oli nagunii väike ja keegi talle leppetrahvist ennetähtaegse lepingu lõpetamisel ei rääkinud. Jällegi oli tegu väga emotsionaalse tarbijaga. Pika kõne ja arutelu lõpuks lubas tarbija pöörduda kohtusse ja firma „paika panna“, et teistel klientidel oleks kergem. Jah, igal inimesel on õigus pöörduda kohtu poole.

 

Kampaania „Mõtle, mida tarbid. Vali vähem ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid” andis teavet ohtlikest ainetest meie igapäevaelus ning uuris ohtlike kemikaalide sisaldust tarbetoodetes, toaõhus, kodutolmus ning ka inimese veres. Loe pressiteadet siit.

Tarbijakaitsealane projekt, mille sisuks on loengusari „Tarbijate õigused ja kohustused interneti vahendusel ostude sooritamisel“ gümnaasiumites üle Eesti. Kokkuvõtet saab lugeda siit.

Tegutse vastavalt:

  1. Kui kassast läbi löödud hind ei vasta müügisaalis avaldatud hinnale, saad kaubast loobuda ja raha tagasi küsida.
  2. Vaata ostutšekk kassa juurest lahkumata üle, nii saad võimalikule hinnapettusele kohe jälile ja probleemi sealsamas lahendada.
  3. Kui avastad hinnapettuse alles kodus, mine võimalikult kiiresti poodi tagasi ja ütle, et tahad ostust loobuda ja oma raha tagasi saada.
  4. Anna hinnapettusest ka tarbijakaitseametile  teada, sest tegemist on tarbijakaitseseaduse rikkumisega.

Tarbijakaitseameti  nõuandetelefon: 13330 ja 62017079

Tartu Tarbijanõustamis- ja Infokeskuse nõuandetelefon:  58452323 ja 53006193

Tarbijakaitseamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus korraldasid kolmandat korda tarbimiskeskkonna arengu konverentsi „10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada?!“. Seekordne konverents keskendus kiirlaenude temaatikale. Konverents toimus 21. mail 2014 Tallinnas hotellis Swissôtel.

Konverentsi eesmärk oli

  • soodustada konstruktiivse debati tekkimist laenuandjate, pankade esindajate, poliitikakujundajate ja võlanõustajate vahel;
  • kaardistada tüüpilised kiirlaenuvõtjad;
  • viimastele uuringutele ja välisriikide kogemusele tuginedes otsida konkreetseid lahendusi tarbijakrediidiga seotud probleemidele ja kiirlaenuturu reguleerimiseks;
  • arutleda tarbijakrediidi turu mõju üle Eesti sotsiaalsüsteemile;
  • analüüsida reklaamide mõju tarbijale.

TINK ühingust osalesid konverentsil Tiiu Müürsepp ja Helle Aruniit. Ettekannetega saab tutvuda Tarbijakaitseameti kodulehel Tarbimiskeskkonna arengu konverents 2014

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193 (info), +372 5845 2323 (nõustaja)
E-post: tartutarbija@gmail.com
EenetLeia meid Facebookist!