* Olulisemad tarbijaprobleemid I poolaastal

Lisainfo Viimati uuendatud: 11 Detsember 2013 Lisatud: 09 September 2012

Jagame meie nõustamises ettetulevaid juhtumeid teiega selleks, et saaksite siit kasulikke teadmisi ja võimaluse vältida probleeme.. Inimene õpib tavaliselt enda vigadest, aga tore oleks, kui suudaksime ise vead tegemata jätta ning õppust võtta teiste juba tehtutest. Toome siin mõned näited.

  • Tarbijale tuldi koju esitlema Kirby kodupuhastussüsteemi. Pika rääkimise ja esitluse peale sõlmiti ka leping toote ostu kohta. Osamaksuna võeti kaasa ka endine Lux tolmuimeja. Hiljem hakkas eakas naine lepingut lugema ja pidas nõu ka tütrega. Leiti, et leping on sõlmitud rutakalt, surve all ja ebaratsionaalselt emotsioonide ajendil. Kahtlust süvendas asjaolu, et tolmukotil oli tootjamaaks märgitud Hiina, aga väidetavalt on tegu Ameerika tootega. Firma ei nõustunud aga ilma lepingutrahvita tehingust loobuma.

V: Jälle kord koht, kus väga suur osa on lepingu läbilugemisel ja kõigest arusaamisel. Mitte vähetähtsam ei ole asjaolu, et mõlemad pooled peavad üheselt aru saama räägitust ja kirjapandust.

  • Narvast pärit tarbija ostis Tartu Merzedese autoaiast auto. Ilmnesid paljud vead, mis teeninduse hinnangul maksavad kokku 3000€. Autoaed keeldub isegi suhtlemast. Ostjal ei ole ka ostutšekki, maksis sularahas.  Ostu-müügi leping on ARK-is.

V: Viga, mida teevad nii mitmedki autoostajad on selles, et ei võeta piisavalt aega autoga tutvumiseks. Eriti kasutatud autode puhul peaks olema lausa prooviperiood. Selle vältel saaks siis ostja tutvuda, sõita ja näha, mida masin tegelikult teeb, sõita nii külma kui ka kuuma mootoriga. Kindlasti peaks see olema ka lepingus kirjas. Kindlasti peab olemas olema ostu-müügi leping, raha maksmist tõendav dokument: väljavõte ülekandest, kassatšekk või sularahaorder.

  • Lõunakeskuse pudupoes pillas eakas (65) naisterahvas maha kalli klaasist pannikaane, mis purunes. Müüja nõuab toote väljamaksmist. Kas nii ongi õige, kas nii võibki inimestega käituda?

V: sõltub poe sisekorra eeskirjadest ja loomulikult kokkuleppe saavutamise võimalikkusest

  • Lapsele ostetud Pärnus lumelaud, mis kasutamisel kohe varsti läks katki. Poes võeti toode parandamiseks. Mõne aja pärast ilmnes sama viga, kas saab raha tagasi.

V: Jah saab

  • Elioni internet+telefon+televisioon liitunud tarbija ei ole rahul teenuse kvaliteediga. Internetikiirus 100MB asemel 36MB ja TV kanalite arv ei vasta ka lubatule. Klienditeeninduses ei ole peetud oma antud sõna ja hiljem ei ole ka kõnedele enam vastatud. Mida teha?

V: kirjutada 2 eksemplaris avaldus, üks anda esindusse, teine jätta endale koos teenindaja allkirjaga.

  • Poetänava  Optika”-st ostetud 16.02 fotokroomsed prillid 0 klaasidega. Kandmisel selgus, et tarbija siiski ei saa neid kanda. Maarjamõisa polikliinikus tehti kindlaks, et silmad on -0 ja +0. Mida teha, et raha tagasi saada?

V: Teha avaldus firma juhatajale ja nõuda raha tagasi, kuna tegu on silmi kontrollinud töötaja veaga.

  • WW esindusest telliti juba sügisel auto, aga kätte saadi alles nüüd. Kodus selgus, et auto ei vasta kokkulepitud omadustele. Puudus on tavavarustusest üks väga oluline komponent mille pärast üldse see mudel sai tellitud. Ilmnesid ka värvikahjustused. Tarbija pöördus firmasse tagasi, esitas suulise pretensiooni ja viis auto tagasi. Seepeale järgnesid firmapoolsed ähvardused. Mida teha?

V: uurida uuesti läbi leping. Sellest tulenevalt kirjutada firmale pretensioon, kus kõik puudused ja vead ära märkida. Näidata ära lepingus olevad firma kohustused ostja suhtes ja põhjendada ära ühepoolne lepingu ülesütlemine.

  • Helistajaks meesterahvas, kes sõitis Tartus Tasku keskuse parklasse ülestõstetud tõkkepuu alt läbi, aga ei võtnud selleks piletit. Ta arvas, et on mingi lahtiste uste päev ja ei tule maksta. Tema väitel oli ta parklas 10 minutit ja tahtis siis lahkuda, aga ei saa. Kodanik võttis telefonitsi ühendust Europark’i esindajaga ja sai teada, et peab maksma 16€. Nii suurt summat ei tahaks maksta 10 min eest, aga niisama ära sõita ka ei saa.

V: tuleb hetkel ära maksta, hiljem teha kirjalik avaldus Europark’ile ja selgitada olukorda ning esitada pretensioon. Raske öelda, miks oli tõkkepuu nii kaua üleval, et auto sai rahumeeli läbi sõita ilma, et oleks pidanud peatuma ja paigaldatud automaadist pileti ostma. Juhul kui ongi nii pikk intervall selleks, et tõkkepuu alla langeks, siis tuleks firmal seda korrigeerida.

  • Poest ostetud kardinad. Kodus selgus, et ikkagi ei sobi need. Tarbija pöördus poodi ja tahtis raha tagasi, aga müüja ei andnud vaid põhjendas, et ost on kassast läbi löödud ja tema raha taagasi anda ei saa. Millised on mu õigused?

V: Õigust nõuda raha tagasi ei ole, sest tegu on kvaliteetse kaubaga, mitte defektsega. Selles, kas toode sobib või ei, tuleb veenduda enne ostmist või ostu sooritamise ajal. Loomulikult on võimalikud kokkulepped ja vastutulekud müüja poolt, seda aga ainult vastastikusel kokkuleppel.  Tundub, et inimesi ajab segadusse 14 päevane tutvumisaeg, mis on ette nähtud sidevahendi või interneti abil ostetud kauba puhul. Tavapoest ostes seda ei ole. Jah, müüja võib vastu tulla ja ümber vahetada või isegi raha tagastada, aga selleks kohustust tal ei ole.

  • Internetis reklaamitav kaup, millel justkui soodushind. Tarbija teab täpselt, et sama hinnaga on firma seda kaupa kogu aeg müünud. Kas on mõttekas sellest firmale kirjutada?

V: jah, ikka võib kirjutada – alati võib tähelepanu juhtida eksitava reklaami puhul

  • Zeppelini kellassepale viidud parandada vana veneaegne löömisega seinakell. Kellassepp ütles parandamise, õlitamise ja puhastamise hinnaks 40€ ja küsis ettemaksu. Tarbija jättis kella parandusse. Kodus rääkides mehe ja sõbrannaga tehti otsus, et ikkagi on kallis väga. Miks lubatakse nii kallilt remontida? Kas tarbijal ei olegi õigusi?

V: Tarbijal on õigus valida kuhu ja millise hinna eest viib asja parendada. Lähtuda tuleb igas konkreetses teenindusettevõttes olevast hinnakirjast. Tarbijal ei ole ainult õigused vaid ka kohustused.  Praegu ei ole enam ühtseid kehtestatud hinnakirju. Iga firma teeb vastavalt oma äriplaanile hinnad. Seepärast tuleb uurida ja otsida parima hinnaga teenusepakkuja. Juhul, kui hindasid on eelnevalt tutvustatud, siis on teenindaja poolt kõik korrektne ja aus.

  • Ostetud kasutatud pesumasin. Nüüd katki, jätab lõpus tsentrifuugi ära ja lülitab siis välja. Kas on õigus kohe raha tagasi saada, sest masin 13a vana ja maksis üle 120€?

V: kohe ei ole õigust raha tagasi küsida, esmalt tuleb lasta parandada. Kui parandamine ebaõnnestub, siis on õigus raha tagasi küsida. Loomulikult ei ole välistatud omavahelised kokkulepped, kui müüja nõustub, võib kohe raha tagasi saada. Kasutatud kauba ostmisel tuleb olla eriti ettevaatlik ja igati kontrollida seadme korrasolekut ja eelnevalt juba kindlaks teha võimalused, mis on seadme rikke korral.

  • Oktoobris 2011 ostetud lapsevankri vead ilmnesid lumes sõites. Sama oli ka suvel. Juunis viidi käru garantiiremonti, kust tarbija sai toote kätte soovitusega paari nädala pärast tagasi tuua, sest Saksamaalt olla tellitud varuosad. Kodus selgus, et vankri katteriie oli kannatada saanud – katki ja ära hõõrutud. Tagasi viies poodi selgus, et müüja ei olnud alguses kaupa üle vaadanud. 18 juuli vanker uuesti poodi, 19 juuli teatati, et vanker on saadetud Saksamaale ekspertiisi. Kasutada anti asenduskäru. Tarbija soovib aga raha tagasi, sest on möödunud palju aega

V: Selgus, et pood on igati vastu tulnud kliendile. Käru viga ilmnes alles peale poole aasta kasutamist, anti asenduskäru, tootja saadab uue raami. Raami viga seletas esindaja ka sellega, et on võimalus, kus kasutaja on ise käru liigse jõuga käsitlenud. Seda tõestada on raske. Tarbija ei vaadanud kohe ise ka kaupa üle, kui sai esimesel korral parandusest kätte ega fikseerinud müüjaga, et kate on rikutud. Teistkordsel vea ilmnemisel oleks tulnud teha avaldus ja soovi korral raha tagasi küsida, sest parandamine ebaõnnestus. Kuna tootja on aga vastu tulnud ning saadab uue käru raami, siis hakkab sellele kehtima uus garantiiaeg, millest informeeriti ka tarbijat.

  • Tarbija registreerus iluteeninduse kursustele ja maksis ära 300€ eeldades, et saab pangalaenu, mida ta aga ei saanud. Järgmisel päeval pöördus koolitusfirmasse, et raha tagasi saada. Lepingus oli punkt, kus öeldi, et õpingute katkestamisel raha tagasi ei maksta. Praegu ei ole aga õpingud veel alanudki. Mida teaha?

V: teha kiri firmasse, et koolitus ei ole veel alanudki, lisada oma a/a number ja vastusega pöörduda Õpetaja 9a. Lepingu allkirjastamisel siiski küsida ka võimaluse kohta, mis saab, kui ühepoolselt leping kohe lõpetada.

  • Kas tellitud ukse ja paigalduse eest võib nõuda ettemaksu 50%?

V: Jah, võib ka 100% küsida Varemkehtinud korra alusel ei võinud kaupleja kaupadelt ja teenustelt, mille kättetoimetamine ja osutamine toimus maksmisest hiljem, küsida 100% (lubatud maksimum oli 50%) ettemaksu. Aprillis 2011 jõustus võlaõigusseaduse muudatus, millega senine piirang kaotati. – artikkel ettemaksupiirang kaob! 21.01.2011 – § 213. Ostuhinna tasumise kohustus

  • Eile ostetud naistesaapad. Täna hommikul proovimisel ikkagi ei sobi, hõõruvad. Kas pood annab raha tagasi? Vahetamiseks ei ole midagi võtta.

V: nõuda ei ole õigust. Tarbija peab ostes veenduma, et kaup talle sobib. Ainult veaga kauba puhul on õigused remondile, ümbervahetamisele ja raha tagasi. Kokkulepped on aga alati võimalikud, kui pood soovib, võib teile raha tagastada

  • Arvuti viidud remonti, sellest möödas 21 päeva. Müüja pakub uut toodet, tarbija tahab aga raha tagasi.

V: Praegusel hetkel on müüjal õigus nii toimida. Küll aga on alati võimalikud vastastikused kokkulepped

  • Tarbija Viljandist otsis internetist üürikorteri. Asju ajas ta müüjapoolse maakleriga. Selgus, et krt ei vastanud lubatud tingimustele ja seal elamine on võimatu. Üürilepingu lõpetamisel ei taheta aga tagastada 300€, mille maksis ostja maaklerile. Kas on õigus seda tagasi saada?

V: Kuna ostja ei palganud maaklerit, vaid müüja, siis tuleb müüjal ka tasu maksta. Seega on üldse ebaõiglaselt see tasu tarbija käest võetud. Maakler peab teadma antud korteri kohta kõike, vabandus, et tema ei ole vigadest teadlik, ei ole vastuvõetav.

  • Mobiiltelefon on ostetud novembrikuus, aga kasutada on tarbija saanud seda ainult 1,5 nädalat. Kas ja millised õigused on?

V: kõigepealt vaadata üle leping. Sama vea kordumisel on tarbijal õigus nõuda toote asendamist või raha tagasi