EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade, TTJA

4. veebruar 2020

Jaanuari viimasel päeval lahkus Suurbritannia Euroopa Liidust ning algas üleminekuetapp, mis kestab praeguse kokkuleppe järgi kuni 2020. aasta lõpuni. Mida tähendab Suurbritannia EL-st lahkumine tarbijatele? EL tarbija nõustamiskeskus Eestis annab vastused olulisematele küsimustele.

„Tarbijakaitsealased seadused Euroopa Liidu riikides on enamasti ühtlustatud. Kas ja mil määral Suurbritannia liidust lahkudes muudab täna kehtivaid tarbija õigusi, ei ole teada. Suurim lahendamata küsimus on – kes aitab tarbijaid kohtuväliste vaidlustega pärast üleminekuetappi,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Praegu on veel vara rääkida, mis toob Suurbritannia lahkumine pärast üleminekuetappi, kuna lõplikud kokkulepped veel ei ole sõlmitud – 31. detsembriks peaks olema sõlmitud vabakaubandusleping liidu ja Suurbritannia vahel, aga kas see selleks kuupäevaks sõlmitud saab ja mida see lepe sisaldab, selgub aja jooksul. Küll aga tuleb tarbijatel arvestada üleminekuperioodiga ja hilisemate õiguste osas veel ebaselgusega.

Mis saab pretensiooni esitamise õigusest?

Suurbritannia kauplusest või e-poest ostes kehtivad Suurbritannia seadused, mis tarbija seniseid õigusi pretensiooni esitamise osas ei muuda. Tarbijatel on endiselt õigus defektiga kauba osas esitada pretensioon, nõuda remonti, kauba asendamist või raha tagastamist. Pretensiooni saab esitada ka teenustele. Tasub teada, et pretensiooni esitamise aeg uutele kestvuskaupadele on tavapärasest pikem – Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal 6 aastat, Šotimaal 5 aastat.

Kehtib 14-päevane taganemisõigus, kui toode on ostetud sidevahendi abil, nt internet, telefon, kataloog. 14 päeva arvestus algab päevast, mil tarbija kauba kätte sai.

Üleminekuperioodil kehtib Suurbritannias samasugune defekti tõendamiskohustus nagu Eestis – esimese 6 kuu jooksul on defekti tõendamiskohustus ettevõtjal, pärast seda tarbijal. Siiski tuleb märkida, et tõendamiskohuse tähtajad võivad pärast üleminekufaasi muutuda, kuna need põhinevad EL seadustel.

Kas Suurbritanniast tehtud ostu korral saab abi EL Eesti tarbija nõustamiskeskuselt?

Igas ELi riigis, lisaks Norras ja Islandil on loodud keskuste võrgustik, mis aitavad tarbijaid kohtuvälises vaidlustes teises liikmesriigis asuva kauplejaga. Keskused saavad tarbijaid aidata Suurbritannia kauplejaga vaidluse korral 2020. aasta ehk üleminekuperioodi lõpuni.

Kas ja mil moel on tarbijate abistamine korraldatud alates 2021. aastast, ei ole veel teada. Kui selles osas kokkulepeteni ei jõuta, saab Suurbritanniast tarbijaõiguslikus mõttes kolmas riik ehk sellest riigist pärit kauplejatega vaidluste korral EL tarbija nõustamiskeskused tarbijaid aidata ei saa.

Mis muutub reisijate õigustes?

Reisija õigused on ELi riikides kehtestatud EL määrustega. Üleminekuetapis käsitletakse Suurbritanniat EL-i riigina – see tähendab, et üleminekuperioodil, kuni 2020. aasta lõpuni, kehtivad kõik reisija õigused, nagu varemgi.

Lennureiside puhul on oluline, et lennud algaksid või lõppeksid EL-I riigis, Islandilt, Norrast või Šveitsist või tegemist oleks EL registreeritud lennufirmaga, siis kehtivad ka EL reisija õigused. Millised on Suurbritanniast väljuvate lendudega seoses lennureisija õigused alates 2021. aastast, ei ole veel teada.

Suurbritannia valitsus on andnud teada, et Euroopa rongi-, bussi- ja laevareisijate õigused säilitatakse ka pärast üleminekuperioodi ehk alates 2021. aastat – liidus kehtivad õigused on sisse viidud Suurbritannia seadustesse.

Mis saab rändlustasudest Suurbritannias?

EL on kaotanud mobiiltelefonikõnede rändlustasud ehk ELis välismaal helistamine, SMSi saatmine ja internetis surfamine on sama hinnaga, nagu kodus. Üleminekufaasis muutusi ei ole. Mis saab alates 2021. aastast, ei ole veel teada. Kui Suurbritannia tühistab kehtivad lepingud, võivad rändlustasud Suurbritannias muutuda.

 

Lisainfo:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
510 1729

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade, TTJA
2. veebruar 2020

Euroopa Komisjon avaldas enam kui 28 tuhande Euroopa Liidu elaniku seas läbi viidud värske uuringu tulemused, mis näitavad, et enam kui pool (56%) vastajatelt on viimase kahe aasta jooksul langenud vähemalt ühe pettuse ohvriks. Eesti tarbijatest on petta saanud iga kolmas.

Euroopa Komisjoni volinik õigusküsimustes Didier Reynders tõi uuringu tulemusi esitledes välja, et digitaalses maailmas on tarbijate petmised saanud igapäevaseks ning toob kaasa rahalist kahju. Sellised juhtumid kahtlemata mõjutavad e-kaubanduse mainet, kuna tarbijail tuleb oma käitumist digitaalsel turul väga hoolikalt jälgida. Reynders kinnitas, et EL järelevalveasutuste võimekus on tõusmas ning ka e-kauplejad, sotsiaalmeediaplatvormid ning maksete vahendajad peavad võtma kasutusele viise, kuidas tarbijat neis olukordades kaitsta.

Digitaalsete tarbijate kaitsmine oli sel nädalal toimunud Consumer Summiti peateemaks. Kõnekas on ka fakt, et iga kuues petta saanud tarbija kandis rahalisi kahjusid, mis jäid enamasti kuni 500 euro piiresse. See tähendab, et Euroopa Liidu elanikud on kahe aasta jooksul kokku saanud selliste pettuste teel kahju üle 24 miljardi euro. 

Kõige enam said inimesed petta rahaga, nt said võltsteated loteriivõitudest, järgnesid identiteediga seonduvad pettused ning ostudega seonduvad pettused. Väga levinud pettusekanalid on e-post ja  bännerreklaamid veebilehtedel. Kusagile ei ole kadunud ka petukõned telefonidele.

„Uuringu tulemused näitasid ka seda, et kõige enam petta saanuid leidus nendes riikides, kus on palju internetikasutajaid,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru. Näiteks igast kümnest seitse tarbijat Taanist on saanud pettuse osaliseks, aga Bulgaarias, kus on interneti levik oluliselt väiksem, sai petta kaks tarbijat kümnest. Eestis oli petta saanud pea iga kolmas tarbija. „Eesti on internetilevi osas küll väga eeskujulik, aga pettasaanute arv on võrreldes teiste riikidega madalamate seas. Selle üle on hea meel,“ lisas Tammaru. Petta saanud vastajatest üle kolmandiku ütles uuringus, et varasem petukogemus mõjutab ka tema usaldust ausate kauplejate vastu e-kanalites.

Uuring viidi läbi 2019. aasta augustist oktoobrini hõlmades kõiki 28 EL liikmesriiki ning ka Islandit ja Norrat. Vastajateks olid vähemalt 18-aastased elanikud. Kokku osales uuringus 28 239 inimest.

Uuringu kokkuvõtet ja raportit saab lugeda siit: https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/consumers/enforcement-consumer-protection/coordinated-actions_en

Lisainfo:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
510 1729

Äsja lõppenud musta reede kampaania on sujuvalt üle läinud jõulukingituste jahtimiseks – ostukeskuste parklad on pungil autosid täis ning võib ette kujutada, milline koormus on e-poodidel. Veebipoest kiirustades ostmisel võivad nii mõnedki tähtsad asjaolud tarbijal tähelepanuta jääda ja tähendada õnnetut ostukogemust – pole kinki, pole raha.

Et jõulud ei saabuks varem kui kingitused, tuleb kõigepealt enne e-poest ostmist müüja lubatavale tarneajale pilk peale visata, sest tähtajad on kaupluste lõikes erinevad. Oluline vahe tuleb sisse ka sellest, kas kaup saadetakse teele  Eestist, Euroopast või kaugemalt, näiteks Ameerika Ühendriikidest või Hiinast.

Euroopa Liidu (EL) riikides, Norras ja Islandil registreeritud ettevõtetelt ostes on tarbijad kindlustatud enam-vähem ühesuguste õigustega. Need õigused ei kehti ostude korral, mis on tehtud väljaspool loetletud riike ehk kolmandatest riikidest, näiteks Hiinast, USAst jm.  Näiteks võib EL sisese ostu puhul võib tarbija kaubal esineva puuduse korral arvestada vähemalt kaheaastase pretensiooni esitamise õigusega.

Kui kaupleja asub väljaspool ELi, ei ole see tingimata ohu märk, vaid tuleb arvestada, et sellise tehingu korral ei reguleeri sinu õigusi liidus kehtivad reeglid. Tellimisel väljastpoolt ELi tuleb kindlasti arvestada, et hinnale võivad lisanduda erinevad maksud. Seejuures tasub selgeks teha ka tollimaksude tagasiküsimise võimalused, kui tekib soov ostetud kaup tagasi saata (kui kaupleja sellist võimalust üldse pakub). Kolmandatest riikidest tellitavad kaubad peavad vastama liidus kehtivatele kaupade märgistamise nõuetele, vastasel juhul võib juhtuda, et kaup kuulub tollis kinnipidamisele ja hävitamisele.

Kuidas ära tunda petupoodi?

Petturlike veebipoodide äratundmine ei ole alati lihtne, ent on mitmeid võimalusi, mida kontrollides võid end halvast ostuotsusest päästa. Vaata, millised andmeid kaupleja enda kohta avaldab – kas on tema ärinimi, aadress, telefoninumber. E-poed, mille kontaktide lingi alt ei avane andmeid kaupleja kohta, vaid pakutakse võimalust võtta veebivormi kasutades kauplejaga ühendust, ei ole usaldusväärsed.

Kellele ja kuidas tuleb teha makse?

Eesti e-poodides on kõige enam levinud pangalingiga ja krediitkaardiga maksmine. Rahvusvaheliste e-poodide puhul on kõige tavapärasem krediitkaardiga makse või Paypal, mõlemad pakuvad võimalusi raha tagasi saamiseks, kui ost läheb nässu, näiteks kaup ei saabu või on defektne ning müüja keeldub probleemi lahendamast.

Kui müüja palub tarbijal raha üle kanda Western Unioni kaudu, on see märk sellest, et tehingu teiseks osapooleks on eraisik. Kahe eraisiku vahel sõlmitud tehingutele ei kohaldu tarbijakaitsereeglid ning puudub võimalus saada tarbijakaitseasutustelt abi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks.

Oska eristada originaal- ja võltstooteid

Enne jõule hoogustuvad ka sellised veebileheküljed, kust leiab nö bränditooteid või kaubamärgi kaupu. Isegi kui toote pilt või kirjeldus tundub tõetruu, kuid veebiaadress sisaldab selliseid sõnu nagu online, stock, supreme, cheap, sale jms, peaks enne ostu sooritamist kaaluma, kas tegemist on ikka originaaltoodetega. Kui toodete hind on tavahinnast kordi väiksem või disainertooteid pakutakse enneolematult odava hinnaga, tasub pigem ost katki jätta.

On laialt teada, et võltsinguid ostes võib pettuda toote kvaliteedis ja võltsingud on vastuolus autorikaitsereeglitega. Paraku sageli ei teata, et võltsitud toote tellijat võib ka karistada, sealhulgas ka kriminaalkorras. Mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides on kohaliku seadusega ette nähtud mitmeid sanktsioone, mida ei rakendata üksnes võltskauba müüjatele, vaid ka ostjatele. Nii võib Lätis võltsingu ostjat tabada rahatrahv 70 kuni 350 euroni. Horvaatias küündib maksimaalne trahvisumma 1500 euroni ning Austrias võib toll võltskauba üle piiri toojat karistada kuni 15 000 eurose trahviga. Iirimaa seadused võimaldavad teatud olukordades lisaks trahvile rakendada vangistust. Itaalias on samuti karistatav nii võltskauba müümine kui ka ostmine.

Ürituse pilet võib olla nimeline

Elamusturism on vägagi levinud turismivorm ning piletid mõnele ägedale üritusele sobivad suurepäraselt jõulupakki. Aga siin tuleb arvestada, et sageli võivad müüdavad piletid olla nimelised! Paljud rahvusvaheliste festivalide ja suurte spordisündmuste korraldajad on pileti järelturul hangeldajate tõrjumiseks hakanud müüma pileteid, mille soetamisel tuleb enne ostu sooritamist raporteerida külastajate nimed, mida reaalselt kontrollitakse isiku tõendava dokumendi alusel ürituse alale sissepääsul. Kui nime piletil ja dokumendil ei klapi, võivad korraldajad külastaja sissepääsust keelduda.

Abi probleemide korral

Selleks, et tarbijad tunneksid end teistest liikmesriikidest oste sooritades sama kindlalt kui koduriigis, on loodud igasse liikmesriiki, ka Norrasse ja Islandile, spetsiaalsed Euroopa tarbija nõustamiskeskused ehk ECC-keskused (European Consumer Centres), mis nõustavad ja abistavad piiriüleste probleemide lahendamisel. Eestis tegutseb keskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koosseisus ning on igal aastal abiks tuhandete tarbijate probleemide lahendamisel. Tarbijad leiavad teavet oma õiguste kohta keskuse veebilehelt www.consumer.ee või Instagramist www.instagram.com/eccestonia.

Kristina Tammaru
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, TTJA

Tarbija üks põhiõigusi on võimalus pöörduda puuduse ilmnemisel kaupleja poole kahe aasta jooksul. Selle kahe aasta jooksul tekkinud tootmisdefekt kas parandatakse või toode asendatakse. Asja asendamine tähendab täpselt samasuguse toote asemele andmist ehk kõik tingimused peavad olema samad, nt värv, suurus, mudel jne. Kuivõrd seaduses pole olukorda selgelt reguleeritud, on  TTJA  seisukohal, et asja parandamise või asendamise korral hakkab asja parandatud osa/vahetatud asja suhtes kehtima uus kaheaastane pretensiooni esitamise õigus.

Tihti kurdavad tarbijad, et parandamine võtab liiga kaua aega. Paraku seadus ei sätesta, milline on mõistlik parandamise aeg. Selles küsimuses on TTJA seisukohal, et parandamine ei tohiks kesta üldjuhul kauem kui paar nädalat, tehniliselt keerukamate kaupade puhul mitte üle 3-4 nädala. Kui kaupleja ei suuda selle aja jooksul asja ära parandada, võib seda hinnata kui ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist, mis annab tarbijale õiguse raha tagasi nõuda. Põhjendamatute ebamugavuste tekitamine tähendab seejuures tarbija asjatut jooksutamist, ootamist, samuti erinevate kulutuste tekkimist sel ajal, kui asi on remondis.

Lisaks  soovib TTJA juhtida tähelepanu asjaolule, et ostu tõendamist kui sellist ei ole võlaõigusseaduses reguleeritud. Seepärast võib ostu sooritamist tõendada mitmel erineval viisil nt ostutšeki, arve, pangaväljavõtte või mõne muu dokumendiga, millest nähtub tehingu sooritamise aeg ning pooled. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on seisukohal, et kauplejal ei ole alust keelduda kaebuse vastuvõtmisest, kui tarbija esitab tõendina pangaväljavõtte.

Lõpetuseks soovitab Amet eelkõige e-kauplejatel üle vaadata e-poes kehtivad tagastustingimused, et need ei sisaldaks 14-päevase taganemisõiguse välistust voodimadratsitele, -katetele ja -kattemadratsitele.

Nimelt on Euroopa Kohus jõudnud järeldusele, et mõiste „suletud kaup, mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning mis on pärast kohaletoimetamist avatud“, ei hõlma sellist kaupa nagu madrats, mille pakendi on tarbija pärast kauba kättesaamist eemaldanud.

See tähendab, et e-kauplusest ostetud voodimadratsid, -katted, ja -kattemadratsid ei kuulu tervisekaitseliste ega hügieeniliste kaupade hulka ning selliseid tooteid saab 14 päeva jooksul tagastada isegi siis, kui kauba pakend on avatud. Samas peab tarbija silmas pidama, et ta ei tohi toodet kasutada enamal määral kui ta oleks seda teinud tavakaupluses ostes.

Juhul kui kaupleja hinnangul on tarbija kasutanud tagastatavat kaupa rohkem kui oli vaja sellega tutvumiseks ja selle omadustes veendumiseks, siis ei kaota tarbija taganemisõigust, kuid kauplejal on õigus vähendada tarbijale tagasimakstavat summat. Tagasimaksmisele kuuluva summa osas tuleb tarbijal ja kauplejal kokku leppida. Kokkuleppe mittesaavutamisel on tarbijal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks tarbijavaidluse komisjoni.

Uuendatud juhend on leitav siit.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

10.12.2019

PRESSITEADE

08.10.2019

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juhib oktoobri jooksul tarbijate ja kauplejate tähelepanu targale e-poodlemisele. Esmaspäeval, 7. oktoobril algas neli nädalat kestev teavituskampaania „Osta targalt. Kauple korrektselt. Ka e-poes!“. 

Eestis on üle 5000 e-poe ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võttis sel suvel luubi alla neist 500. Ühelt poolt soovis TTJA saada ülevaate Eesti e-kaubanduse turust, teisalt näha, kui korrektselt on e-poed oma tingimustes kajastanud seadusest tulenevaid nõudeid.

Tulemustest selgus, et kaheksal protsendil kõikidest kontrollitud e-kauplustest ei olnud ühtegi puudust. Tarbija jaoks olulisimast - 14-päevasest taganemisõigusest ja pretensiooni esitamise õigusest – olid korrektselt infot andnud üle 60% kõikidest vaadeldud e-kauplejatest. Paljud ettevõtjad eksisid pisiasjades, näiteks puudus info tarbijavaidluste komisjoni kohta või kodulehel ei olnud taganemisavalduse tüüpvormi.

„E-kaubanduse mahud kasvavad igal aastal, samuti ka tarbijavaidluste komisjoni jõudvate vaidluste arv. Seetõttu on oluline kõnetada mõlemat osapoolt, et nii tarbijad kui ettevõtjad teaksid, millised on nende õigused ja kohustused e-poodidest ostes või e-kauplusi pidades,“ selgitab kampaania eestkõneleja TTJA tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael. Nelja nädala jooksul jagab TTJA e-kaubanduse kohta nõuandeid nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. „Lisaks anname erinevaid soovitusi ettevõtjatele ka e-kirja teel ning oktoobri lõpus korraldame e-kaubanduse teemalise veebiseminari,“ lisab Tael.

E-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät sõnas, et TTJA tagasiside ettevõtjatele andis aluse senisest tihedamaks koostööks liidu ja ameti vahel. „Nii liidule kui ka ametile on oluline Eesti e-poodide turvalisus ning igati mõistlik on tegeleda sellega üheskoos.“ Alates 2010. aastast on E-kaubanduse Liit tarbija turvalisuse tingimustele vastanud e-poodidele välja andnud „Turvalise ostukoha” usaldusmärgist. „Sellest sügistest teeme koostööd TTJA ekspertidega ehk E-kaubanduse liit küsib enne märgise väljastamist TTJA-lt, kas taotleja kohta on TTJA-le tulnud kaebusi. See oluline samm aitab tõsta Eesti e-poodide taset ja usaldust,“ on Väät lootusrikas.

 

Lisainfot nii tarbijale kui ettevõtjale leiab https://ostatargalt.ee/ekaubandus/  ja https://ostatargalt.ee/ekauplejale/        

Uuringuga saab tutvuda TTJA kodulehel https://www.ttja.ee/et/tarbijale/tarbijaoigustest-ettevotjatele/e-kaubandus

 

Anne-Mai Helemäe

Kommunikatsiooniekspert

+372 6201 702

www.ttja.ee 

Pronksi 12, Tallinn 10117

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193 (info), +372 5845 2323 (nõustaja)
E-post: tartutarbija@gmail.com
EenetLeia meid Facebookist!