23-24. aprillil 2017.a. MALTAL
Malta eesistumise konverents tarbijakaitse ja konkurentsi teemal toimus saare pealinna Valletta naabruses St.Julianis. Konverentsi teema oli digitaalne tarbijaturg ning sellel turul osalevad tarbijad, ettevõtjad ning konkurentsi olemusest sellel turul.
Konverentsi avasid mrs. Helga Pizzuto Malta Konkurentsi ja tarbijakaitse Ameti juht ning mrs Hon Helena Dalli Minister Sotsiaalse dialoogi, tarbijakaitse ning tsiviilvabaduste ministeeriumis.
Nad rõhutasid, et digitaalne tehnika avab ja avardab valikuvõimalusi. Uus tehnoloogia avab turule uued võimalused,kuid konkurentsi regulatsioonid ei liigu sama tempoga edasi.
Üldiseks eesmärgiks on soodustada ja arendada piiriülest kaubandust ja tarbijate usaldust teha piiriüleseid oste rohkem.Praegu ca 15% Euroopa Liidu tarbijatest teeb piiriüleseid oste. Üheks takistuseks on vast ka keele küsimus, aga ka usaldus välismaise ettevõtja suhtes.
Digitaalse turu puhul on ka oluline arendada head koostööd eri liikmesriikide järelvalveasutuste vahel.
Digitaalsel turul on ka suurandmete kogumise küsimus. Kui legaalne see on isikuandmekaitse poolelt jm.
Edasi tegi ettekande Euroopa Komisjoni poolt mr. Fr.Fonseca Morillo Justiits- ja Tarbijakaitse Direktoraadist. Siiski veel kõik tarbijad,kes soovivad digitaalsel turul oste teha ei pääse soovitud kaupmeesteni, kuna juurdepääs on takistatud. Samuti mitte kõik pakkujad ei avalda korrektselt hinnainfot ja korrektseid reklaame toodete pakkumisel.
Euroopa Komisjon on arutanud mida ette võtta olukorra parandamiseks:
- Parandada reeglite rakendamise praktikat
- Digitaalsel turul soodustada vabade andmete liikumist
- Pöörata enam tähelepanu väikestele ja mikroettevõtetele, et nad saaksid ka siin turul tegutseda.
Interneti kasutajad vajavad paremaid oskusi kuidas sellel turul tegutseda – müüa, osta, tunda ära petupakkumiste käitumist.
Päevakava järgi oli kolm paneeli: 1) Digitaalsed oskused ja tarbijate haavatavus; 2) Äripraktikad e-kaubanduses. Kas konkurents on summutatud?3) Seaduste jõustamine digitaalse ajastu jaoks.
1) Paneelis oli neli ettekannet. Siin Olga Sehnalova mainis,et nii tarbijad kes ostavad tavalisel viisil ja kes ostavad online peavad olema sama turvalises keskkonnas. Praegu on Euroopa Liidus(EL) küllalt suur arv haavatavaid tarbijaid ,kelle eripära tuleb arvestada.(sh lapsed,kes ei erista kavalat reklaami pakkumistest). 44% EL elanikest ei oma digitaalseid osakusi, kogemusi. Edasi Eva van Reijmersdal Amsterdami Ülikoolist andis digitaalse kompetensi kohta teavet teaduse poolelt. Kuidas ja millist kompetensi tarbijad vajavad, et mõitslikult sellel turul tegutseda. Siin oleks 3 faasi: esimene enne internetis ostu tegemist, järgmine ostu tegemine, ostmine ja siis ostujärgne tegevus(probleemide lahendamine).
Ta mainis, et siin on eri tähelepanu lastele,kes mitmete mängude lehekülgedel ei erista mängu reklaamist. Või siis täiskasvanute puhul näiteks uuringu järgi vaid 17% said aru et sponsoreeritud lehekülg on sisuliselt reklaam. Seega reklaami eristus on keeruline nii täiskasvanutele rääkimata lastest. Uuringu käigus uuriti ka andmete privaatsust, kaitstust. TE annate mobiili äppi kaudu tegelikult hulga oma andmeid laiali. Inimeste teadmised on üldiselt väga kesised selles osas, mis toimub nende isikuandmetega.
Jätkuvalt tuleb arendada inimeste digitaalseid oskusi, kogemusi kuidas sellel uuel turul käituda.
Diskussiooni käigus selgus, et siin turul nn keskmise tarbija määratlus ei tööta; tuleb rahulikult üksikute juhtumite alusel selgusele jõuda kes on ikka see `haavatav`( vulnerable) tarbija. Praegu pole üldiselt suur osa ühiskonnast valmis ega vaimustatud digitaalsest keskkonnast. Lapsed kasutavad agaralt interneti keskkonda, kuid õiguste teadmiste osas pole haritust.
Austria poolelt oli diskusioonil ütlus: siin on oluline,et tarbija kes kasutab või eelistab tavalist ostuviisi internetile ei satuks diskrimineerimise alla. Peaks säilima hea kohtlemine mõlema turu ostjate puhul
2) Paneelis oli neli ettekannet.Jacques Steenberg Belgia Konkurentsiameti juht tutvustas läbiviidud uuringut e-kaubanduse osas. Ta mainis,et on tunduvalt suurenenud huvi pakkuda tooteid sellel turul. Kasvanud on konkurents ja surve hindadele. Siin on uuendus,et ka mitmed tootjad avasid otse oma lehekülje internetis. Sel turul esineb ka tootjate poolset takistust kaupmeestele,et millisel turul nad võivad müüa nende toodangut, hinnad ja kas ainult koduriigis või ka kaugemal.Uuringu alusel võib öelda,et siiski 61% kaupmeestest müüb tooteid oma lehekülje kaudu mitte nn turuplatsil(market place). Esineb ka veel nn geoblokeeringut.
Ursula Pachl BEUCist lausus,et tarbijaid saab tulemuslikult kaitsta kui turul on terve konkurents. Samuti vajavad tarbijad online turul rohkem kaitset kui tavalisel viisil ostes.Uued ärimudelid pole tarbijatele just kergesti hoomatavad.Osa kaupmehi teeb takistusi andmete andmisel võrdluslehekülgede avamiseks.
Thomas Kramler EL Konkurentsi Direktoraadist rõhutas,et konkurents on alati vajalik. Reeglid turul peavad olema proportsionaalsed digitaalse keskkonna situatsiooniga(st nii palju reegleid kui vaja mitte rohkem). Turul on digitaalsed tooted ja just selle turu jaoks( hotellide broneeringud, piletite ostud, mängud jne).
3) Paneelis oli samuti neli ettekannet. Petra Leupold Austria tarbijaühingust rõhutas,et seadused on valdavalt olemas, kuid nende rakendamisel on praktikas puudusi ja eriti mis puudutavad tarbijatel saada hüvitusi pettuste või ebakvaliteetsete toodete ostu korral.
Kris Dekeyser tõi esile,et konkurentsi poolel on kiired turuolukorra muutused. Siin vaja määratleda turu ulatus, olulised andmed jne,seega järelevalveasutustel on piisavalt väljakutseid.
Marie Paule Benassi EK Justiitsi- ja Tarbijakaitse Direktoraadist mainis,et konkurentsiseadus toimib kenasti. Tarbijakaitse õigusakt lubab konstruktiivset koostööd liikmesriikide rakendusasutuste vahel. Siin turul on probleemiks hindade selgus,arusaadavus, rikkumisi jätkub.Ta tutvustas ka Komisjoni lähiaja tegevuskava.
Järgnes lühike diskussioon, mida võib kokku võtta sõnadega `tegutseme koos!`
Järgmine konverents toimub sügisel Eestis!