Uudised

* Seminar „Elektritarbija küsib – kas elektriturul on ikka toimiv konkurents?“

4.detsembril 2013.a Rahvusraamatukogu väikeses saalis toimunud elektrituru teemalisel seminaril sai elektritarbija vastuseid mitmele teda huvitavale küsimusele. Alljärgnevalt on koostatud lühikokkuvõte seminaril räägitust.

Elektriturg on küll tarbijale valikuteks avatud, kuid rida muutusi on veel ees.

Nimelt, väiketarbijal on tõesti võimalik müüjat valida. Praegu on  avatud elektriturul juba10 erinevat müüjat, kuid hinnavahed on veel vähe erinevad.

Kui ehitatavad uued ühenduskaablid lähevad tööle – 2014.a Estlink (ühendus Eesti –Soome vahel), NordBalt (ühendus Leedu –Rootsi 2016.a) ja Leedu –Poola ühenduskaabel 2015-2016.a, siis peaksid elektrihinnad stabiliseeruma kogu regioonis.         Järgmisel aastal on siis oodata Eesti elektrihinna ühtlustumist Soome hinna tasemega.

Loota võib, et suuri elektrihinna hüppeid ei tohiks edaspidi tulla.

            Võrdlusportaali Energiaturg.ee esindaja ettekandest selgus, et tarbijatel on valida 83 erineva paketi vahel. Vaata aadressil: http://eneriaturg.ee Aasta kestel on elektrimüüjat vahetanud vaid 2% tarbijaid. Käesoleva aasta detsembrikuuks on elektri ostuleping sõlmimata 7% tarbimiskohtadest, nende kohtade omanikud ostavad elektrit üldteenusena. Reeglina on need väga väikese tarbimis-mahuga kohad.

  Võib öelda, et valikuvõimalus on olemas, kuid hinnavõidud ja –kaotused on eratarbija jaoks pigem väikesed.

Tarbijad, kelle jaoks on oluline kindlustunne ja kodukulude juhtimine, eelistavad siiski fikseeritud hinnaga paketti. Siiski ka siin tasub meeles pidada, et on võimalik küsida personaalset  pakkumist vastavalt Teie tarbimismahule ja te võite saada üldhinnast märgatavalt erineva pakkumise müüjalt.

            Lisaks elektrile on arve ka võrguteenuse kohta. OÜ Elektrilevi on võrgu-teenust pakkuv ettevõte, kelle turuosa on 92%. Lisaks pakuvad veel võrguteenust Imatra AS ja VKG Narvas. OÜ Elektrilevi investeerib igal aastal elektrivõrkude uuendamisse. See on pikaajaline ja märgatavaid rahalisi vahendeid nõudev protsess. Kõik vajalikud rahalised vahendid tulevad selleks läbi müüdava teenuse hinna. Elektri toomisel tarbimiskohtadesse tekib võrgus paratamatult (elektri eripära) võrgukadu, mis on tänaseks vaid 5% ülekantavast elektrihulgast ning on saavutanud tehnilise piiri (eriti alla enam seda ei saavat viia; oli 2000.a ca 16%). Plaanis on  2025. aastaks viia 75% võrgust maa alla, siis on ilmastiku mõju olulisest väiksem.

Võrguteenuse hinda kontrollib Konkurentsiamet, kes jälgib et teenuse hind oleks kulupõhine ja tulukuse norm ca 6,5-8%.

 Konkurentsiameti (KA) juht M. Ots mainis küsimustele vastates, et  KA peab praegust üldteenuse hinda liiga kõrgeks ja tegeleb selle küsimusega.

Majandusministeeriumi asekantsler A.Leppiman kõneles elektrituru arengust ja edasistest tegevustest. Nii piiriülese elektrikaubanduse, taastuvenergia, Euroopa Liidu reeglitest, sealhulgas elektrituru avanemise jätkutegevustest nagu: juurdepääs andmelaole, ühe arve võimalus, elektrimüüjate aus konkurents, hinnavõrdlus-portaalide reguleerimine jm.

Energia teema on päevakorras jätkuvalt ka Euroopa Liidu tasandil. Selle teemaline foorum toimub 16.-17.detsembril Londonis, kuhu on aruteluks kutsutud nii toojate, müüjate, tururegulaatorite kui ka tarbijaühenduste esindajaid.Seminaril peetud ettekannete lisad:

Märt Ots
 Elektrilevi

Ando Leppiman