' MASKIDE KASUTAMISEST

Praegu on peamiseks kõneaineks maskikandmise kohustus. Vähe räägitakse aga maski kandmise erisustest. Seda küll mainitakse, aga väga napisõnaliselt. Terviseameti kodulehelt on siiski lugeda pikem selgitus.

Toome siin ära vastava lõigu tekstist:

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev isik selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Maskikandmise kohustus ei laiene avalikes siseruumides olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).

Enne riskirühma kuuluva inimesega kohtumist tuleb veenduda enda nakkusohutuses ning külastamisel tagada ohutus: kanda maski, hoida distantsi ning puhastada käsi ja pindasid.

Kinni tuleb pidada ohutusreeglitest, mis kehtivad koroonaviirusesse nakatunuga koos elamisel, sealhulgas tuleb kanda maski, hoida võimalusel distantsi ja vältida temaga kokkupuudet ning puhastada regulaarselt käsi ja pindasid.

 

Täispikka artiklit loe: https://www.terviseamet.ee/et/maskide-kasutamisest

Allikas: Terviseamet

Inimese elu aluseks on toit ja toitumine.

 

Ilma toiduta ei ole võimalik eksisteerida. Igapäevaelus tuleb meil kogu aeg langetada valikuid. See, kas tehtud otsused on tervise seisukohalt õiged, on meie teadlikkuse näitaja. Iga inimene peab ise enda jaoks õiged teed ja otsused leidma. Sellel teel on võimalik kasutada abi valides kujunenud mallide, harjumuste, teadussaavutuste, soovituste ja omandatud kogemuste vahel. Tegelikult on vajalik kasutada sümbioosi ehk kooselu nendest valikuvõimalustest. Elu pole sugugi sirgjooneline ja üheselt võetav. Nii on ka teadliku ja kasuliku toitumise kujundamisega.

 

Veel on üks aspekt, mida tuleb kindlasti arvestada: iga inimese omapära. Iga organism on erinev ning vastavalt sellele tuleb ka oma valikud ise paika panna. Tähtsad on eesmärk ja vajadus. Endale tuleb esitada küsimus: MIDA MINA ISE TAHAN SAAVUTADA JA MIDA MINA VAJAN. Loomulikult tuleb kõigepealt silmas pidada enda tervist ja heaolu. Ravimireklaamide viimane lause on: Vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga. Tundub olevat kulunud ja päheõpitud lause. Terviseprobleemidega inimesel tuleb arstiga konsulteerida ka oma toitumisplaani koostamisel. Kõik me oleme tarbijad. Tehes mõistlikke ja kaalutletud otsuseid kaitseme kõigepealt iseennast. Ka see on tarbijakaitse. Seega on igaühel võimalik kaasa lüüa selles töös. Seepärast lisame oma kodulehele uue sisulehe, mis käsitleb toitumisega seotud teemasid.

 

 

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193 (info), +372 5845 2323 (nõustaja)
E-post: tartutarbija@gmail.com
EenetLeia meid Facebookist!