' MASKIDE KASUTAMISEST

Praegu on peamiseks kõneaineks maskikandmise kohustus. Vähe räägitakse aga maski kandmise erisustest. Seda küll mainitakse, aga väga napisõnaliselt. Terviseameti kodulehelt on siiski lugeda pikem selgitus.

Toome siin ära vastava lõigu tekstist:

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

  • alla 12-aastased lapsed;
  • juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
  • juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
  • vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev isik selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Maskikandmise kohustus ei laiene avalikes siseruumides olukordadele, kus on tagatud igal ajal rohkem kui kahemeetrine vahemaa teiste isikutega või eraldatus (näiteks klaasiga eraldatud ühissõidukijuhid, ühissõidukis puuduvad teised inimesed jne).

Enne riskirühma kuuluva inimesega kohtumist tuleb veenduda enda nakkusohutuses ning külastamisel tagada ohutus: kanda maski, hoida distantsi ning puhastada käsi ja pindasid.

Kinni tuleb pidada ohutusreeglitest, mis kehtivad koroonaviirusesse nakatunuga koos elamisel, sealhulgas tuleb kanda maski, hoida võimalusel distantsi ja vältida temaga kokkupuudet ning puhastada regulaarselt käsi ja pindasid.

 

Täispikka artiklit loe: https://www.terviseamet.ee/et/maskide-kasutamisest

Allikas: Terviseamet

  Maapiirkondade elanike rahulolu eeluuringu tulemustest

 MTÜ Tarbijate Koostöökoda poole on maapiirkondade tarbijad pöördunud mitmel korral teemadel, mis puudutavad sularaha kättesaadavust automaatidest, bussiliiklust, kauplusautode teenust jne, samuti on ajakirjanduses sellistest probleemidest kirjutatud. Ühing otsustas 2015.a. kevadel pöörduda koostöö ettepanekuga Kodukant Liikumise juhatuse poole, et viia läbi  maapiirkondade elanike rahulolu uuring oluliste teenuste kättesaadavuse kohta. Läbirääkimistel suvel saavutasime kokkuleppe koostööks, et Kodukant Liikumise Tartumaa juhid aitavad kaasa küsimustiku levitamisel sihtgrupile.

Uuringu (võib ka nimetada olukorra pildistamine) eesmärgiks oli koostada selle alusel ettepanekud koostöös Kodukant Liikumisega Eesti Omavalitsuste Liidule ja ka vastavale ministeeriumile, et maal elavate inimestele vajalike teenuste kättesaadavus muuta paremaks.Kõiki toiminguid ei ole õige viia ainult internetti.Kodanik peab saama kasutada eluliselt vajalikke teenuseid talle arusaadaval ja eneseväärikust säilitaval viisil ka maapiirkonnas elades.

Uuringu tulemuslikkuse jaoks lootsime koguda Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Jõgevamaa erinevatatest küladest ca 350-400 täidetud küsitluslehte. Küsitluslehe jaoks küsimused koostasime ühingus ning jah/ei vastustena jättes ka võimaluse märkusteks ja ettepanekuteks. Küsitluslehed edastasime partnerile e-posti teel ja palusime siis neid edastada sihtgrupile (külades tegutsevatele aktivistidele)kas  elektrooniliselt või paberkandjal.  Kuna vastuseid laekus kasinalt, panime ka aasta viimasel kuul üles elektroonilise küsimustiku Tarbijate Koostöökoja kodulehele ja Facebooki ning saatsime kirju ka maakondade raamatukogudele. Kokkuvõtvalt peab kahetsusega möönma,et osavõtt küsimustiku täitmiseks jäi väga tagasihoidlikuks (küsimustik ise). Seega võib läbi viidud tegevust vast nimetada eeluuringuks.

 Aasta lõpuks õnnestus vastuseid saada vaid 51 isikult (vt koondtabel). Tabelis on  toodud andmed mille kohta vastuseid oodati ja kuidas teenusega siis oldi rahul. Vastuseid laekus 10 maakonnast ja enim Tartu ja Jõgevamaalt. Selliste väheste vastuste alusel saab vaid mainida,et meedias, ajakirjanduses mainitud maaelanike murekohad eluliselt vajalike teenuste kasutamisel leidsid ka siin kinnitust.

Koondtabel küsitud teenuste kohta antud vastustega  vaata Lisa 1

Tabelist on näha,et maapiirkonna inimesed kasutavad samuti valdavalt tehingute eest tasumisel pangakaarti (ca 80% vastanuist). Äärmiselt halb on neil aga võimalus leida sularahaautomaati,kus vajadusel võtta sularaha (88% vastanutest polnud rahul). Mõned vastajad mainisid, et nad saavad küll sularaha võtta oma lähimast kauplusest, kuid see summa piirdub vaid 50.-EUR-ga. Tänapäeval on see summa siiski väike.

Pooled vastanutest polnud rahul pakiautomaatide, postkontorite asukohaga, aga ka apteegi külastuseks on vahemaad väga pikad (ca 40% vastanuid). Kauplusauto teenusega polnud rahul ca 60% vastanutest.Teenuste rahulolu küsimustikus sooviti ka teada, milline oleks mõistlik vahemaa, kaugus ühe või teise teenuse kättesaadavuse jaoks. Vastused saadi järgmised: lähim kauplus võiks asuda kuni 3km kaugusel elukohast, samuti sularahaautomaat 1-3km kaugusel, lähim apteek  1-5km kaugusel,lähim postkontor,pakiautomaat kuni 5km kaugusel. Vastustes mainiti, et osalist postiteenust (markide,kaartide,ümbrikute jm ost)  võiks pakkuda ka kohalikud raamatukogud. Mitmed vastajad tegid ettepaneku,et Antsla linnas võiks olla pakiautomaat,mis oleks ümbruskonna külade elanikele mõistlik koht ja ca 7km kaugusel. Valdade lõikes eristus Piirissaare vald, kus enamuse teenuste kättesaadavusega ei olda rahul.

Uuringus  sooviti samuti inimeste arvamust bussiliikluse rahulolu kohta.Valdav osa vastajaid mainis,et bussiliiklus on õhtupoolikul ning puhkepäevadel peaaegu olematu. Mainiti,et üldiselt on halvasti korraldatud bussiühendus maakonnakeskustesse.Näiteks, hommikul kodukülast Põlvasse saab, kuid koju jõudmiseks peab tegema mitu ümberistumist. Samuti mainiti vastustes üsna sageli, et õhtul pole üldse sobivat bussi kojusõiduks. Ettepanekute kohaselt oleks minimaalselt mõistlik selline bussiliikluse tihedus, mis võimaldaks hommikul sõita suuremasse keskusesse ja pealelõunal või siis õhtul, vastavalt asjaajamise kestusele sõita koju tagasi (1+2 võimalus).

Kokkuvõtvalt võib mainida, et maapiirkonnas elavatel inimestel on oluliste teenuste mõistlikul viisil kättesaadavusega tõsiseid probleeme nagu neid on meedias ja ajakirjanduses õigesti kajastatud. Seega praegu kavandatava haldusreformi valguses peaks kindlasti arvesse võtma asjaolu kuidas leida häid lahendusi mainitud teenuste kättesaadavuse parendamiseks. Nende oluliste teenuste kättesaadavus ei tohi sõltuda valla suurusest vaid maaelaniku asukoha ja teenuse pakkuja asukoha kaugusest.

  12.jaanuar 2016.a, Tarbijate Koostöökoda

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193 (info), +372 5845 2323 (nõustaja)
E-post: tartutarbija@gmail.com
EenetLeia meid Facebookist!