Eestis võib kasutusele võtta ainult Euroopa nõuetele vastavaid droone vastavalt Eestis kehtestatud nõuetele. Droonide juhtimiseks ja infoedastuseks kasutatakse raadiosagedusi, mille kasutus peab olema vastavuses Eesti raadiosagedusplaaniga.
Droonide ostmisel tuleb jälgida, et need on toodetud Euroopa turule, seda tõendab „CE“ märgis tootel, kõiki neid tooted võib Euroopa turul müüa, kuid see ei tähenda, et neid võib kõigis Euroopa riikides kasutusele võtta. Toote kasutusjuhendis on kirjas, millistel raadiosagedustel need seadme töötavad. Raadiosageduste kasutus erinevates maailma riikides on erinev.
Osa sagedusalade kasutus on Euroopas ühtlustatud ja nende kasutamiseks ei ole vaja omada sagedusluba. Kui te ostate näiteks drooni, mis töötab Wi-Fi sagedustel (2,4 GHz, 5 GHz) siis tuleb jälgida, et olete oma seadme seadistanud kasutamiseks Euroopa Liidus (EU). Sellisel juhul võite olla kindel, et kasutate oma seadet nõuetele vastavalt ja selle kasutamisel ei häiri te teiste samal sagedusel töötavaid raadioseadmeid. Juhul kui seadistate oma seadme töötamiseks mõnes teises riigis (nt USA), on seadme võimsus suurem ja te segate teiste samas sagedusala töötavate raadioseadmete tööd.
Osades Euroopa riikides on lubatud kasutada droone, mille raadioseadmete töösagedus on 5,8 GHz, seetõttu kannavad need seadmed „CE“ märgist. Eestis ei ole selle sagedusala kasutamine droonide lennutamiseks lubatud, kuna ala on eraldatud kasutamiseks teistele raadioseadmetele.
Enne drooni kasutamist soovitame kindlasti tutvuda Lennuameti kodulehel toodud infoga
Täpsemat teavet raadioseadmete nõuete ja kasutamise kohta leiate meie kodulehelt.
Küsimuste tekkimisel raadioseadmete kasutamise kohta pöörduge meie spetsialistide poole See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Allikas: https://www.ttja.ee/et/uudised/drooni-lennutamise-meelespea
Oleme kokku kogunud 50 küsimust, mida e-kaubanduse kohta kõige enam küsitakse. Vastame neile ja anname nõu, millele tähelepanu pöörata.
Küsimused puudutavad lepingu sõlmimist, maksmist, taganemisõigust, pretensiooni esitamist ja garantiid, kauba ja raha tagastamist, soodus- ja lõpumüüki.
Siit leiad 50 küsimust ja vastust e-kaubanduses (PDF).
Tutvu lisaks ka e-kauplejatele mõeldud veebilehega: https://ostatargalt.ee/kauplejale ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhenditega:
Allikas: https://www.ttja.ee/et/uudised/50-kusimust-ja-vastust-e-kaubanduses
Kasutatud autot tasub valida hoolikalt - oleme täiendanud kasutatud autode müügi juhendit
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ja Maanteeamet juhivad tähelepanu, et kasutatud autot tasub valida hoolikalt, sest kiirustamine võib põhjustada pettumust. Mõistlik on võtta kasutatud auto ostmisel aega nii turu-uuringuks kui ka huvipakkuva auto üle vaatamiseks.
Kasutatud auto ei ole uus auto ja sellel võib esineda erinevaid vajakajäämisi. Seetõttu soovitavad nii TTJA kui ka Maanteeamet tarbijatele, et mõistlik on varuda aega ja vaadata soovitavalt koos spetsialistiga huvipakkuv auto üle. Näiteks teevad ostueelseid kontrolle osad ülevaatuspunktid, autoesindused ja remonditöökojad. Eestis registreerimata sõiduki tausta tuleks kindlasti uurida margiesindusest, kasvõi selleks, et veenduda hooldusraamatusse tehtud kannete õigsuses. Spetsialisti kaasamisel saab tarbija parema pildi auto tehnilisest seisukorrast ning oskab võimalike vajakajäämistega arvestada, seda nii rahaliselt kui ka liiklusohutuse mõttes. Kui autol esinevad ohtlikud vead, siis tuleb need kindlasti enne sõitma asumist likvideerida. Auto ostueelse kontrolli võimaldamine on üheks usaldusväärse kaupleja indikaatoriks.
Kui veebiportaali müügikuulutuses on auto registreerimisnumber varjatud või ei ole kirjas auto vin-kood, siis tasub uurida, miks müüja neid varjab. Selliste andmete varjamiseks on alati mingi põhjus ning usaldusväärne müüja seda ei tee. Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt saab nende andmete järgi kontrollida, kas auto on varem osalenud avariis. Maanteeameti e-teeninduses saab kontrollida auto läbisõitu ja näha auto Eestis registreerimise aega.
Selleks, et juhtida ettevõtjate tähelepanu nõuetele, mida tuleb järgida kasutatud autode müügil tarbijatele, oleme täiendanud varasemalt koostatud juhendit „Kasutatud autode müük“. Kasutatud autode müügi juhend on mõeldud kauplejatele, kes tegelevad kasutatud autode müügiks pakkumise, jaemüügi (sealhulgas ka e-keskkonnas müügi) ja komisjonimüügiga.
Juhendi „Kasutatud autode müük“ koostamisel ja täiendamisel lähtuti tarbijakaitseseadusest, kaubandustegevuse seadusest, võlaõigusseadusest, toote nõuetele vastavuse seadusest, maksukorralduse seadusest, liiklusseadusest, kohtupraktikast ning järelevalve praktika käigus välja kujunenud seisukohtadest.
Nii kasutatud autosid müüvatel ettevõtetel kui ka nende töötajatel tuleb ennast nõuetega kurssi viia ja neid järgida. Sellistest kauplejatest, kes nõudeid ei järgi ja kahjustavad sellega tarbijate õigusi, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet üldsusele teada.
Juhendid „Kasutatud autode müük“ nii eesti kui ka vene keeles on leitavad TTJA veebilehel:
TTJA annab teada, et Thule AB kutsub tagasi ohtlikud jalutuskärud Thule Sleek.
Thule Sleek käru ohtlikus seisneb käepideme võimalikus eraldumise ohus jalutuskäru raami küljest, mille tagajärjel võib laps maha kukkuda. Thule Group jaoks on klientide ja nende perede turvalisus väga oluline, mistõttu nad teevad vabatahtliku Thule Sleek tagasikutsumise kärudele, mis on toodetud ajavahemikus mai 2018 kuni september 2019. Tagasikutsumine ei mõjuta oktoobris 2019 või hiljem toodetud jalutuskärusid ja nende jätkuv kasutamine ei ole ohtlik.
Tarbijad, kes on ostnud Thule Sleek jalutuskäru, peaksid lõpetama käru kasutamise ja kontrollima koheselt Thule AB loodud kodulehelt https://www.thule.
Allikas: https://www.ttja.ee/et
EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade, TTJA
4. veebruar 2020
Jaanuari viimasel päeval lahkus Suurbritannia Euroopa Liidust ning algas üleminekuetapp, mis kestab praeguse kokkuleppe järgi kuni 2020. aasta lõpuni. Mida tähendab Suurbritannia EL-st lahkumine tarbijatele? EL tarbija nõustamiskeskus Eestis annab vastused olulisematele küsimustele.
„Tarbijakaitsealased seadused Euroopa Liidu riikides on enamasti ühtlustatud. Kas ja mil määral Suurbritannia liidust lahkudes muudab täna kehtivaid tarbija õigusi, ei ole teada. Suurim lahendamata küsimus on – kes aitab tarbijaid kohtuväliste vaidlustega pärast üleminekuetappi,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.
Praegu on veel vara rääkida, mis toob Suurbritannia lahkumine pärast üleminekuetappi, kuna lõplikud kokkulepped veel ei ole sõlmitud – 31. detsembriks peaks olema sõlmitud vabakaubandusleping liidu ja Suurbritannia vahel, aga kas see selleks kuupäevaks sõlmitud saab ja mida see lepe sisaldab, selgub aja jooksul. Küll aga tuleb tarbijatel arvestada üleminekuperioodiga ja hilisemate õiguste osas veel ebaselgusega.
Mis saab pretensiooni esitamise õigusest?
Suurbritannia kauplusest või e-poest ostes kehtivad Suurbritannia seadused, mis tarbija seniseid õigusi pretensiooni esitamise osas ei muuda. Tarbijatel on endiselt õigus defektiga kauba osas esitada pretensioon, nõuda remonti, kauba asendamist või raha tagastamist. Pretensiooni saab esitada ka teenustele. Tasub teada, et pretensiooni esitamise aeg uutele kestvuskaupadele on tavapärasest pikem – Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal 6 aastat, Šotimaal 5 aastat.
Kehtib 14-päevane taganemisõigus, kui toode on ostetud sidevahendi abil, nt internet, telefon, kataloog. 14 päeva arvestus algab päevast, mil tarbija kauba kätte sai.
Üleminekuperioodil kehtib Suurbritannias samasugune defekti tõendamiskohustus nagu Eestis – esimese 6 kuu jooksul on defekti tõendamiskohustus ettevõtjal, pärast seda tarbijal. Siiski tuleb märkida, et tõendamiskohuse tähtajad võivad pärast üleminekufaasi muutuda, kuna need põhinevad EL seadustel.
Kas Suurbritanniast tehtud ostu korral saab abi EL Eesti tarbija nõustamiskeskuselt?
Igas ELi riigis, lisaks Norras ja Islandil on loodud keskuste võrgustik, mis aitavad tarbijaid kohtuvälises vaidlustes teises liikmesriigis asuva kauplejaga. Keskused saavad tarbijaid aidata Suurbritannia kauplejaga vaidluse korral 2020. aasta ehk üleminekuperioodi lõpuni.
Kas ja mil moel on tarbijate abistamine korraldatud alates 2021. aastast, ei ole veel teada. Kui selles osas kokkulepeteni ei jõuta, saab Suurbritanniast tarbijaõiguslikus mõttes kolmas riik ehk sellest riigist pärit kauplejatega vaidluste korral EL tarbija nõustamiskeskused tarbijaid aidata ei saa.
Mis muutub reisijate õigustes?
Reisija õigused on ELi riikides kehtestatud EL määrustega. Üleminekuetapis käsitletakse Suurbritanniat EL-i riigina – see tähendab, et üleminekuperioodil, kuni 2020. aasta lõpuni, kehtivad kõik reisija õigused, nagu varemgi.
Lennureiside puhul on oluline, et lennud algaksid või lõppeksid EL-I riigis, Islandilt, Norrast või Šveitsist või tegemist oleks EL registreeritud lennufirmaga, siis kehtivad ka EL reisija õigused. Millised on Suurbritanniast väljuvate lendudega seoses lennureisija õigused alates 2021. aastast, ei ole veel teada.
Suurbritannia valitsus on andnud teada, et Euroopa rongi-, bussi- ja laevareisijate õigused säilitatakse ka pärast üleminekuperioodi ehk alates 2021. aastat – liidus kehtivad õigused on sisse viidud Suurbritannia seadustesse.
Mis saab rändlustasudest Suurbritannias?
EL on kaotanud mobiiltelefonikõnede rändlustasud ehk ELis välismaal helistamine, SMSi saatmine ja internetis surfamine on sama hinnaga, nagu kodus. Üleminekufaasis muutusi ei ole. Mis saab alates 2021. aastast, ei ole veel teada. Kui Suurbritannia tühistab kehtivad lepingud, võivad rändlustasud Suurbritannias muutuda.
Lisainfo:
Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
510 1729
