Uudised

2014. aasta veebruaris saab Euroopa Liidust ühtne euromaksete piirkond. Kasutusele jääb rahvusvaheline kontonumber IBAN.
SEPA (Single Euro Payments Area) tähendab ühtset euromaksete piirkonda Euroopa Liidus. SEPA ühtlustab ja lihtsustab eurodes arveldamist Euroopa Liidu riikides. SEPA reeglid toovad kaasa mõne muudatuse, mis jõustuvad hiljemalt 1. veebruaril 2014.
SEPA eesmärk on muuta rahaasjade ajamine mugavamaks, tugevdada Euroopa siseturgu, tõhustada konkurentsi ning aidata kaasa piirkonna majandusarengule.
Eraklientide jaoks on ees ootamas kaks peamist muudatust:
  1. 1.veebruaril 2014 muutub senine kontonumber pikemaks ning maksete tegemiseks tuleb kasutusele rahvusvaheline kontonumber ehk IBAN.  IBAN (international bank account number) tähistab rahvusvahelist kontonumbrit. Rahvusvahelised kontonumbrid on vajalikud maksete efektiivsemaks liikumiseks. IBAN-i kasutamine vähendab maksete viivituste ja vigade arvu, sest makset edastav pank saab kontrollida rahvusvahelise kontonumbri õigsust juba enne makse pangast väljasaatmist.  Siiani ainult rahvusvaheliste maksete tegemisel kasutusel olnud kontonumbrite asemel võetakse ka riigisisestes arveldustes kasutusele IBAN kontonumbrid
Eesti IBAN on 20-kohaline – 6-kohaline IBANi päis, millele järgneb 14-kohaline siseriiklik kontonumber. Juhul kui kliendi kontonumber on lühem kui 14 kohta, lisatakse selle ette vajalik arv nulle. IBANi päis algab kahetähelise riigikoodiga (Eesti puhul EE), seejärel tuleb kahekohaline kontrollpank, millele järgneb kahekohaline pangakood.
Oma kontonumbri(d) leiate IBAN-i kujul ka praegu internetipanga lehelt „Minu kontaktid ja seaded“.  Samuti võite oma rahvusvahelise kontonumbri järele küsida pangakontorist või seda näha panga IBAN-i kalkulaatorist. Pankade kontonumbreid saab IBAN-i kujule viia ka pangaliidu kalkulaatoriga.
Eraisikute kontonumbrid muutuvad automaatselt – pangad teisendavad riigisisesed kontonumbrid nii määratud maksetel, püsikorraldustel kui ka mujal
  1. Otsekorraldustest saavad e-arve püsimakse lepingud.
Otsekorraldused asendatakse e-arve püsimakse teenusega. Kui senini olete kasutanud võimalust tasuda arveid pangas otsekorraldusega, siis alates 1.veebruarist 2014 tuleb kasutusele e-arve püsimakse teenus, sest 01.02.2014 hakkavad eestis kehtima Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 260/2012 tingimused.
Uuele süsteemile üleminek toimub 01.09.2013 – 31.01.2014. Vastavalt konkreetse ettevõtte ülemineku ajale muudab pank otsekorralduslepingud automaatselt e-arve püsimakselepinguteks. Tarbija ei pea selleks midagi tegema.
E-arve(d) saadetakse tarbijale internetipanka ja need tasutakse automaatselt tarbija arvelduskontolt. Uuele lepingule üleminekul mutuvad lepingu tingimused, nendega tuleb tarbijal kindlasti tutvuda. Vt vastavat infot pankade kodulehtedelt. Kui tarbija ei nõustu uute lepingutingimustega, on tarbijal õigus leping internetipangas või pangakontoris üles öelda. Kui tarbija ei teata lepingu lõpetamise soovist, loeb pank, et tarbija on muudatustega nõus ja need hakkavad kehtima ajal, mil ettevõte läheb üle uuele teenusele. Täpse kuupäeva teatavad tarbijale teenuse pakkujad.
Kui teenusepakkuja uut teenust kasutusele ei võta, lõppeb see hiljemalt 31.jaanuaril 2014. Sel juhul on vaja teenusepakkujalt järele pärida, kuidas saate arve seejärel tasuda.
Tähtis on vaid meeles pidada, et kui on vaja teha ülekanne mõnele uuele kontole, tuleb see sisestada IBAN-i kujul.

4.detsembril 2013.a Rahvusraamatukogu väikeses saalis toimunud elektrituru teemalisel seminaril sai elektritarbija vastuseid mitmele teda huvitavale küsimusele. Alljärgnevalt on koostatud lühikokkuvõte seminaril räägitust.

 

Elektriturg on küll tarbijale valikuteks avatud, kuid rida muutusi on veel ees.

Nimelt, väiketarbijal on tõesti võimalik müüjat valida. Praegu on  avatud elektriturul juba10 erinevat müüjat, kuid hinnavahed on veel vähe erinevad.

Kui ehitatavad uued ühenduskaablid lähevad tööle – 2014.a Estlink (ühendus Eesti –Soome vahel), NordBalt (ühendus Leedu –Rootsi 2016.a) ja Leedu –Poola ühenduskaabel 2015-2016.a, siis peaksid elektrihinnad stabiliseeruma kogu regioonis.         Järgmisel aastal on siis oodata Eesti elektrihinna ühtlustumist Soome hinna tasemega.

Loota võib, et suuri elektrihinna hüppeid ei tohiks edaspidi tulla.

 

            Võrdlusportaali Energiaturg.ee esindaja ettekandest selgus, et tarbijatel on valida 83 erineva paketi vahel. Vaata aadressil: http://eneriaturg.ee Aasta kestel on elektrimüüjat vahetanud vaid 2% tarbijaid. Käesoleva aasta detsembrikuuks on elektri ostuleping sõlmimata 7% tarbimiskohtadest, nende kohtade omanikud ostavad elektrit üldteenusena. Reeglina on need väga väikese tarbimis-mahuga kohad.

 

  Võib öelda, et valikuvõimalus on olemas, kuid hinnavõidud ja –kaotused on eratarbija jaoks pigem väikesed.

 

Tarbijad, kelle jaoks on oluline kindlustunne ja kodukulude juhtimine, eelistavad siiski fikseeritud hinnaga paketti. Siiski ka siin tasub meeles pidada, et on võimalik küsida personaalset  pakkumist vastavalt Teie tarbimismahule ja te võite saada üldhinnast märgatavalt erineva pakkumise müüjalt.

 

            Lisaks elektrile on arve ka võrguteenuse kohta. OÜ Elektrilevi on võrgu-teenust pakkuv ettevõte, kelle turuosa on 92%. Lisaks pakuvad veel võrguteenust Imatra AS ja VKG Narvas. OÜ Elektrilevi investeerib igal aastal elektrivõrkude uuendamisse. See on pikaajaline ja märgatavaid rahalisi vahendeid nõudev protsess. Kõik vajalikud rahalised vahendid tulevad selleks läbi müüdava teenuse hinna. Elektri toomisel tarbimiskohtadesse tekib võrgus paratamatult (elektri eripära) võrgukadu, mis on tänaseks vaid 5% ülekantavast elektrihulgast ning on saavutanud tehnilise piiri (eriti alla enam seda ei saavat viia; oli 2000.a ca 16%). Plaanis on  2025. aastaks viia 75% võrgust maa alla, siis on ilmastiku mõju olulisest väiksem.

 

Võrguteenuse hinda kontrollib Konkurentsiamet, kes jälgib et teenuse hind oleks kulupõhine ja tulukuse norm ca 6,5-8%.

 Konkurentsiameti (KA) juht M. Ots mainis küsimustele vastates, et  KA peab praegust üldteenuse hinda liiga kõrgeks ja tegeleb selle küsimusega.

 

Majandusministeeriumi asekantsler A.Leppiman kõneles elektrituru arengust ja edasistest tegevustest. Nii piiriülese elektrikaubanduse, taastuvenergia, Euroopa Liidu reeglitest, sealhulgas elektrituru avanemise jätkutegevustest nagu: juurdepääs andmelaole, ühe arve võimalus, elektrimüüjate aus konkurents, hinnavõrdlus-portaalide reguleerimine jm.

Energia teema on päevakorras jätkuvalt ka Euroopa Liidu tasandil. Selle teemaline foorum toimub 16.-17.detsembril Londonis, kuhu on aruteluks kutsutud nii toojate, müüjate, tururegulaatorite kui ka tarbijaühenduste esindajaid.


Seminaril peetud ettekannete lisad:

Märt Ots
 Elektrilevi
Ando Leppiman

Tarbijakaitseamet (TKA), Maanteeamet (MNT) ning Maksu- ja Tolliamet (EMTA) alustasid 28.oktoobril 2013 laiaulatuslikku kuuajalist teavituskampaaniat "Osta kasutatud auto targalt!". Kampaania eesmärk on anda autoostjale praktilist nõu kasutatud autode ostmisel.

Sellele on eelnenud kolme ameti ühised kontrolltegevused kasutatud autode müügikohtades.

4.novembril toimus sel teemal ümarlaud, kus TKA, MNT, EMTA ja Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liit ( AMTEL), Auto24.ee ning Eesti Liisinguühingute Liidu esindajad arutlesid kasutatud autode turu olukorra ja selle korrastamise võimalikkuse üle. Ümarlaual öeldi ametite juhtide poolt, et kontrollialase koostöö käigus tuvastasid kolm ametit rikkumisi 57%  kontrollitud ettevõtetest. Loe rohkem - TKA 4.11.2013 pressiteade : http://www.tarbijakaitseamet.ee/ametid-kasutatud-autode-turu-korrastamine-eeldab-ka-turuosaliste-panust/  


Lisamaterjale:

Eesti Energia pressiteade 7.novembril 2013:

https://www.energia.ee/et/uudised/-/news/2013/11/07/energiasaast-hoiab-kokku-rohkem-raha-kui-elektripaketi-vahetus

Pressiteates kutsub Eesti Energia  eestimaalasi täitma energiaprofiili, mis aitab igal inimesel selgitada välja kuhu ja kui palju tema kodus energiat kulub.

  Energiaprofiili leiab www.energia.ee/et/energiaprofiil

Elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks ohtlikest ainetest alustas MTÜ Balti Keskkonnafoorum koos teiste partneritega ohtlike ainete infokampaaniat kõigis kolmes Balti riigis. Projekti kestus on 1. oktoober 2011 – 31. märts 2015. Lisainformatsiooni projekti tegevuste kohta leiate projekti kodulehelt: www.thinkbefore.eu  

8.novembril  Tallinnas toimunud tarbijaühingute seminaril tutvustas Katrin  Juhanson  algavat infokampaaniat, millised on ohtlikud ained tarbetoodetes, miks (ohtlikke) kemikaale tarbetoodetes kasutatakse, millised on nende mõjud  tervisele ja keskkonnale  ning jagas selgitusi ohtlike ainete kohta kodukeemia toodetes       

MTÜ Tarbijate Koostöökoda
Tel: +372 5300 6193, +372 5845 2323
E-post: tartutarbija@gmail.com, tiiu.muursepp@ut.ee
EenetLeia meid Facebookist!